Sisukord
Välisuudised
Tänane leht
17.09.2020
Eesti Opositsioon hoiab umbusalduskäiku varrukas Vanemad süüdistavad lastehoiu naabreid klaperjahis (6) Riigieelarve 2021 ⟩ Helme ideed ärritavad kaitseväge ja Isamaad (96) Eesti lühiuudised Peterson: töötukassa toetaks turismi kuni 25 miljoni euroga Kopli laht saab uue merevärava Valgevene opositsiooniliidrid käisid Eestis (2) Maaomanik sai loa üraskitõrjeks hiiemäel Õiguskantsler kritiseerib valla võitlust koroonaviirusega (4) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti on rahapesuskandaali tõttu kõvasti pihta saanud (5) Ärev sügis jäi tulemata? Maksepuhkust küsivad üksikud Välismaa Von der Leyen rääkis jõulisemast ELi välispoliitikast Välismaa lühiuudised Mali on pakkunud eestlastele mitut võimalust silma paista (8) Arvamus Marek Strandberg: faktid ja juriidikute religioon (1) Mart Raudsaar: nüüd räägime rahast (2) Juhtkiri: Euroopa hakkab tublimaks (9) Urmas Reitelmann: konservatiivide vastus Postimehe eilsele juhtkirjale (23) Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest (5) Kristjan Tamla: kolm tähelepanekut pensionireformi arutelust (6) Raivo Vare: koroonakriis ja oodatud raudtee renessanss (5) FOOKUS ⟩ Inge Lindsaar: Valgevene piiri sulguvad uksed FOOKUS ⟩ Erkki Koort: Valgevenele tuleb panna piir (7) Kultuur Ado Vabbe ja modernismi intriig Georg Ots polnud ainult lauljana suur, vaid ka inimesena (1) Oidsalu arvustus ⟩ Teatud joviaalne ühisvangistuse tunne Sport WRC Promoteri üks ninamehi: tean, et kõik naaseksid rõõmsalt Eestisse Spordi lühiuudised Seefeldi skandaali ninamehe Schmidti uurimine paljastas uue dopinguaine (2) Jalgpallikoondistel ei lubata Eestis mängida (2) Flora treenerid on euromängu eel kerges teadmatuses Valitsuse otsus ei lase ka korvpalli Ühisliiga mänge Eestis pidada Tallinn Kopli laht saab uue merevärava Maa Elu Alutaguse kant pakub ürgseid elamusi Enamik Eesti rapsiõlist rändab mujale Euroopasse Metsavarumises valitses esimesel poolaastal vaikelu Ürask troonib metsakahjustajate esikolmikus Väikeses Pärnumaa külas valmivad kohalikud metsaveotraktorid Teadusuuringud aitavad kaasa Eesti puidukeemia arengule Kihnlased täiendavad toidulauda tulnukliikidega Tormide hooaeg jätkub Käes on kibuvitsamarjade korjamise aeg Sõstrapõõsad ja vaarikad ootavad aiakääre Lepaniidi talus tehakse lambakintsust viiulit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mali on pakkunud eestlastele mitut võimalust silma paista

10 min lugemist
  • Mulluse Gao baasi rünnaku tõrjumisel täitsid otsustavat rolli just eestlased.
  • Üldiselt väldivad Mali islamistid Barkhane'i sõdurite ründamist.
  • Eesti eriväelased saavad Mali Marsi-maastiku tarbeks täiesti uut tüüpi sõidukid.
  • Mõned Prantsuse sõdurid on liikunud praktiliselt otse Gaost Tapale.
ESTPLA-7 patrullis. FOTO: Veebel Aivar Aas/Mil.ee

Justkui saatuse irooniana üritas prantslaste Gao sõjaväebaasi ülem mullu 22. juulil parasjagu videokonverentsi teel veenda Barkhane’i missiooni ülemat baasi turvaperimeetri tugevdamise vajalikkuses. Korraga käis kärakas ja tema kontoris kukkusid lambid laest. Veenmistöö i-le olid just täpi pannud lõhkeainet täis ÜRO autos ja vormides baasi pääslasse sõitnud islamistid.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nende edasikulgemise peatasid tol hetkel pääslat valvanud Scoutspataljoni sõdurid. Kuigi kuus eestlast ja avaliku info kohaselt umbes samas suurusjärgus Prantsuse sõdureid sai viga, õnnestus nurjata islamistide plaan nii edasi baasi pääseda kui ka seal teenivad inimesed õhku lasta.

Erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul rõhutab, et ta ise seal ei viibinud – ega olnud seal ka tema alluvad –, aga möönab talle teadaoleva info põhjal siiski, et Eesti sõduritel oli tolle rünnaku tõrjumisel määrav roll.

Tolle sündmuse erakorralisuses ei kahtle ka kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton. Prantsusmaa kolleegidega asju ajades on ta ise kuulnud kiidusõnu Eesti kaitseväelaste tegevuse kohta rünnaku tõrjumisel.

«Värava valvamine ongi niivõrd kriitilise tähtsusega võime,» ütleb Duneton. «Prantslased hindavad väga, et eestlased julgesid vastu hakata.»

Islamistid pigem pelgavad

Mulluse intsidendi ajal Gaos teeninud kapten Edgar Pau arvab, et pärast toda vahejuhtumit sealset Barkhane’i missiooni baasi enam väga rünnata ei taheta.

«Arvatakse, et rünnakule eelnes väga pikk ja ressursimahukas eeltöö. See, et nad läbi kukkusid, oli väga hea,» räägib Pau. «Üldise kuvandi mõttes: nad tulid, lasid ennast õhku ega tapnud kedagi – ei eestlasi, prantslasi ega kohalikke –, vaid kukkusid läbi. Jah, vigastusi oli, meditsiinis (arstiabi saamas – toim) käis väga palju inimesi, aga hukkunuid ei olnud.»

Pau sõnul paistab, et islamistid üldiselt ei tahagi väga Barkhane’i vägedega vastakuti minna. «Nad võivad sõdida kohaliku armeega, pidada tule­vahetusi nende grupeeringutega, aga pigem väldivad Barkhane’i üksusi, kellel on teadmised, taktika, tulejõud, masinad,» sõnab ta.

«Isegi kui operatsioonid olid, on neil nii hea vaatlusvõrgustik, et siis, kui prantslased liikusid, ei toimunud midagi. Niipea, kui kohalik armee jäi kuhugi linna üksi, oli kohe kusagil tulekontakt. Kui prantslased kohale jõudsid, oli vaikus majas,» lisab Pau.

«Gaos on palju üksusi. Seal on Barkhane, selle kõrval kohe kohaliku armee ja ÜRO MINUSMA missiooni baasid. MINUSMA-l on kopterid, Barkhane’il on kopterid ja väga keeruline on hakata mingit rünnakut korraldama, sest sa tead, et ei tule sealt tõenäoliselt eluga välja, sest seal on lihtsalt nii suur jõudude kontsentratsioon,» lausub Pau. «Tegelikult olid kopterid üsna kiiresti õhus ka siis, kui plahvatus käis.»

«See oli sõnumi saatmine: «Tere, me oleme siin. Me võimegi tulla ÜRO värvides väravasse.»,» iseloomustab ründajate motiivi Kuul. Ta ei kahtle samas, et tema Prantsuse kolleegid saatsid islamistidele ka vastusõnumeid: «Ei läinud vist väga palju aega, kui hakati nende liidreid maha noppima.»

16.09.2020 18.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto