R, 9.12.2022

Von der Leyen rääkis jõulisemast ELi välispoliitikast

Eesti eurosaadikute kommentaarid
Evelyn Kaldoja
, välisuudistetoimetuse juhataja
Von der Leyen rääkis jõulisemast ELi välispoliitikast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euroopa Komisjoni presidendi kohustus pidada igal sügisel kõne olukorrast ühenduses on kirjutatud Lissaboni leppesse. 
Euroopa Komisjoni presidendi kohustus pidada igal sügisel kõne olukorrast ühenduses on kirjutatud Lissaboni leppesse. Foto: Francisco Seco/AP/Scanpix
  • Von der Leyen arvustas ELi välispoliitilist venitamist ja lahendatud avaldusi.
  • Ta kutsus üles uiguuride ja Hongkongi osas Hiinat julgemalt kritiseerima.
  • Von der Leyen arvustas ka Venemaaga suhteid soojendada soovivaid jõude.
  • Tuleval nädalal tuleb Euroopa Komisjon välja uue migratsioonipaketiga.

Olgu küsimus Hongkongis, Moskvas või Minskis, EL peaks seisukohti võtma selgelt ja kiirelt, kutsus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen üles eile Brüsselis.

Von der Leyen astus europarlamendi ette traditsioonilise kõnega olukorrast ühenduses. Üks tema tänavusest kõnest silma torganud element oli soov, et EL peaks võtma maailma asjades tugevamaid positsioone ning pingutama ka selle nimel, et tugevdada Atlandi-ülest suhet, sõltumata sellest, kes võidab USA novembrikuised presidendivalimised.

Rääkides Hiinast, läks von der Leyen kiiresti sellele, kuivõrd erinev on nende vabaduse ja demokraatia käsitlus eurooplaste omast. Sealt omakorda jõudis ta seisukohani, et EL peaks oma eriarvamusi neis küsimustes kõhklemata väljendama.

«Me peame alati inimõiguste rikkumiste asjus välja astuma, ükskõik kus need ei juhtuks – Hongkongis või uiguuridega,» kutsus von der Leyen üles. «Mis hoiab meid tagasi? Miks lükatakse isegi lihtsamaid avaldusi ELi väärtuste teemal edasi, lahjendatakse või lastakse langeda teiste motiivide pantvangi?»

Komisjoni presidendi jutus võis näha selget vihjet kevadel Brüsselis puhkenud skandaalile. Siis tuli USA ajalehe The New York Times artikli kaudu välja, et Pekingi survel takistas ELi välisteenistus oma desinformatsioonivastase võitlusega tegelevat allüksust raportis paljastamast, kuidas Hiina külvas koroonaviiruse kohta rahvusvaheliselt laimu ja libainfot.

Rohkem otsustusjulgust

Hiina-jutu lõpus jõudis von der Leyen ka vihjeni, mis paistis puudutavat pigem Valgevene küsimust.

«Kui liikmesriigid ütlevad, et Euroopa on liiga aeglane, ütlen mina, et nad peaksid olema julged ning lõpuks ometi minema kvalifitseeritud enamusega hääletamise juurde – vähemalt inimõiguste küsimuses ja sanktsioonide rakendamisel,» sõnas Euroopa Komisjoni president.

Nimelt pole augusti lõpus Berliinis ELi välisministrite kohtumisel antud lubadustest hoolimata ikka veel jõutud konkreetsete otsusteni Valgevene repressioonidega seotud isikutele kehtestatavates sanktsioonides.

Von der Leyen ise oli Valgevene küsimuses eile ühemõtteline. «Ma tahan öelda valjult ja selgelt: EL on valgevene rahva poolel. Meid kõiki on liigutanud nende tohutu vaprus, kes on rahumeelselt kogunenud Iseseisvuse väljakule või osalenud kartmatult naiste marsil,» sõnas ta.

«Valimised, mis nad tänavaile tõid, ei olnud ei vabad ega ausad, ning valitsuse brutaalne reaktsioon pärast seda on olnud häbiväärne,» jätkas von der Leyen. «Valgevene rahval peab olema vabadus ise otsustada. Nad ei ole nupud kellegi teise malelaual.»

Euroopa Komisjoni president hurjutas ka neid, kes tahavad edendada lähemaid suhteid Venemaaga. Ta meenutas Aleksei Navalnõi mürgitamist ja märkis, et see pole üksikjuhtum. «Me oleme näinud sama mustrit Gruusias ja Ukrainas, Süürias ja Salisburys ning valimistesse sekkumises üle maailma,» sõnas ta.

«See muster ei muutu ja seda ei muuda ka ükski torujuhe,» tegi von der Leyen viite Nord Stream 2 gaasiühendusele, mida tema oma koduriik Saksamaa rajab Venemaaga.

Euroopa Komisjoni president hurjutas ka neid, kes tahavad edendada lähemaid suhteid Venemaaga.

Alles pärast idasuuna läbivõtmist jõudis kõne ELi lõuna-, eriti kaguriikidele muret valmistava Türgini. Ta tunnistas, et Türgi on Euroopale oluline naaber, kes võõrustab miljoneid pagulasi, mida EL omakorda rahastab märkimisväärsete summadega. «Kuid mitte miski sellest ei õigusta püüdeid hirmutada naabreid,» märkis ta.

«Meie liikmesriigid Küpros ja Kreeka võivad alati loota Euroopa täielikule solidaarsusele nende õiguspäraste suveräänsete õiguste kaitsel,» tõotas von der Leyen. Samas paistis, nagu hoidunuks ta Kagu-Euroopas toimuva suhtes võtmast väga jõulisi positsioone, ütles vaid, et seal tuleks hoiduda ühepoolsest tegevusest ja liikuda tagasi kõneluste juurde.

Samuti praegu kõige rohkem Kagu-Euroopat puudutav küsimus, milles von der Leyen näis end tagasi hoidvat, oli migratsioon. Hoolimata praegu iga päev tulevatest uudistest Kreeka Lesbose saarel maha põlenud Moria pagulaslaagrist ja lageda taeva alla jäänud migrantidest, pühendas von der Leyen sellele teemale vaid väikese lõigu kõne lõpuosas.

Konkreetselt Moria kohta märkis ta, et Euroopa Komisjon askeldab praegu koos kreeklastega Lesbosele uue laagri ehitamise pilootprojekti kallal. «Me saame aidata varjupaiga- ja tagasisaatmisprotsessis ning märkimisväärselt parandada pagulaste tingimusi,» lubas ta.

Põhiline põhjus, miks von der Leyen ei tõstnud migratsiooni teemat väga tugevalt fookusse, näis olevat aga selles, et tulevast nädalast kerkib see teema tõenäoliselt niigi. Nimelt tuleb Euroopa Komisjon siis välja uue migratsioonipaketiga.

Rõhus solidaarsusele

«Me võtame inimliku ja humaanse lähenemise,» lubas von der Leyen. «Merel elude päästmine pole valik. Ja riigid, kes täidavad oma õiguslikke ja moraalseid kohustusi või on probleemist rohkem puudutatud kui teised, peavad saama tugineda kogu ELi solidaarsusele.»

Samas märkis von der Leyen ära ka selle, et varjupaiga andmine ja asüülile mitte kvalifitseeruvate inimeste tagasisaatmine seotakse omavahel tihedamalt. «Me peame tegema selge vahe nende vahel, kellel on õigus jääda, ja nende vahel, kellel seda pole,» lubas ta.

Hilisemas debatis märkis selle teema ära radikaalsemaid parempoolseid ühendava Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni esikõneleja Nicolas Bay. Tema võrdluse järgi elab ELis praegu juba Taani jagu inimesi, kelle varjupaigaavaldus on küll tagasi lükatud, aga keda ei suudeta sellegipoolest kodumaale tagasi kupatada.

Euroopa Komisjoni presidendi kohustus pidada igal sügisel kõne olukorrast ühenduses on kirjutatud Lissaboni leppesse. See traditsioon tähendab, et komisjoni president peab kõigepealt saatma kahe teise tähtsa euroinstitutsiooni – Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi – detailse tegevuskava oma tuleva aasta plaanide kohta.

Seejärel suundub komisjoni president samu plaane tutvustava ja ELi hetkeolukorda kirjeldava kõnega europarlamendi ette. Seal järgneb tema pikale – eile näiteks tund ja 20 minutit kestnud – sõnavõtule eri poliitilisi jõude esindavate eurosaadikute debatt, millele Euroopa Komisjoni president saab omakorda lühidalt vastata.

Eilne kõne oli selles mõttes erandlik, et tavapäraselt toimuvad need europarlamendi Stras­bourgi majas. Seoses koroonaviiruse laialdase levikuga Prantsusmaal (eilne nakatumismäär oli 168,2 inimest 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul) europarlament endiselt seal istungeid ei pea. Selle asemel koguneti Brüsselisse.

Eesti eurosaadikutest õnnestus eilsel debatil sõna saada paremtsentrit ühendavasse Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluval Isamaa esindajal Riho Terrasel ning Identiteedi ja Demokraatia grupis oleval EKRE saadikul Jaak Madisonil.

Madison keskendus oma sõnavõtus Euroopa Komisjoni peagi välja tulevale migratsioonipaketile. «Ei pea olema väga tark, et näha, et liikmesriikide vahel tuleb suur konflikt,» prognoosis ta. Madison süüdistas Saksamaad ja teisi samasuguses seisus suuri riike selles, et need üritavad oma vigu ja probleeme eksportida teistesse riikidesse.

Terras juhtis tähelepanu, et von der Leyeni kõne ei puudutanud julgeolekukeskkonda ELi ümber. Ta märkis ära ka muret tekitava fakti, et ELi aastate 2021–2027 eelarveraamistikus kärbitakse kaitseprojektide rahastust.

 

Põhiline põhjus, miks von der Leyen ei tõstnud migratsiooni teemat väga tugevalt fookusse, näis olevat aga selles, et tulevast nädalast kerkib see teema tõenäoliselt niigi.
Põhiline põhjus, miks von der Leyen ei tõstnud migratsiooni teemat väga tugevalt fookusse, näis olevat aga selles, et tulevast nädalast kerkib see teema tõenäoliselt niigi. Foto: Olivier Hoslet/Epa/Scanpix

Eilses kõnes välja pakutud algatusi

Oma eilses kõnes pakkus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen välja mitu ettevõtmist. Näiteks

BARDA-nimelise uue euroagentuuri loomine. See toetaks kahe juba olemasoleva struktuuri – Euroopa Ravimiagentuuri (EMA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) – tööd nii looduslikku päritolu kui ka inimtekkelisteks piiri­ülesteks terviseohtudeks valmistumisel ja Euroopa strateegiliste meditsiinivarude kogumist.

Anda ELile rohkem voli rahvatervise valdkonnas. Selle üle võiks von der Leyeni sõnul mõlgutama hakata Euroopa Tuleviku Konverents.

Lairibaühendused maapiirkondadesse. Von der Leyeni sõnul on kogu Euroopa korraliku internetiga varustamine tähtis eeldus maapiirkondade elavdamiseks.

Digikümnend. Von der Leyeni sõnul võiks aastaks 2030 seada selged eesmärgid, millise ühendatuse taseme, digioskuste ja digitaalsete avalike teenusten peaks EL jõudma.

Üleeuroopaline digiidentiteet. Kõigil ELi kodanikel võiks olla oma üle kogu ühenduse kasutatav turvaline digiidentiteet, mis võimaldaks igas ühenduse punktis kasutada suurt hulka teenuseid, alates maksude maksmisest ja lõpetades jalgratta rentimisega.

Enamushääletus inimõiguste osas. Von der Leyen väljendas rahulolematust sellega, kuidas mõnikord jääb EL liiga aeglaseks inimõiguste rikkumiste hukkamõistmises ja sanktsioonide kehtestamises, sest mõni liikmesriik tahab näiteks oma majandushuvide pärast neid reaktsioone mõne kolmanda riigi tegevusele lahjendada. Sestap võiks sellistes asjades konsensuse otsimise asendada kvalifitseeritud enamuse häälega.

Globaalne tervishoiutippkohtumine. Von der Leyen lubas, et koostöös tuleval aastal G20 gruppi juhtiva Itaaliaga kutsub EL tuleval aastal kokku ülemaailmse tervishoiutippkohtumise näitamaks, et ühendus soovib kaitsta kõiki.

Mida arvasid Eesti eurosaadikud Ursula von der Leyeni eilsest kõnest?

Marina Kaljurand

See kõne oli lausa muusika sotsi ja endise välisministri kõrvadele – kõik vajalik sai nimetatud.

Ometi jäid mind kummitama paar asja.

Esiteks, mida kavatseb komisjon teha, et vältida märtsi vigu? Ta ei hoidnud kokku komisjoni tegevuse kiitmisel. Ometi mäletame, milline kaos valitses: riigid sulgesid piire, inimesed ei pääsenud koju, ühisturg oli koomas.

Paraku lonkab koostöö ka täna: endiselt käsitlevad riigid erinevalt piiride sulgemist ja tervishoiuriske.

Teiseks, mida teeb komisjon noortele, kes kannatavad Covid-19 kriisi tõttu enim? Ta tõi liigutava näite katusel tennist mängivatest Itaalia tüdrukutest. Aga ei öelnud midagi noortele, kes on töötud või kelle õpingud on katkenud või kes ei saa osaleda programmis Erasmus+. Noored väärivad selget sõnumit, mida teeb komisjon, et nad saaksid vaadata tulevikku julgelt ja ambitsioonikalt.

Jaak Madison

Oma «aasta tähtsaima kõne» pidanud von der Leyen tekitas suure õuduse tunde.

1. Komisjon plaanib välja tuua karistuspoliitika, et võidelda «vihakõne» ja «võõraviha» vastu. Seega, varsti võidakse hakata kontrollima, kas su sõnavõtt pole ELi arvates vihakõne.

2. Komisjon tahab tulla välja plaaniga kehtestada ühtne miinimumpalk. Seega tahab ta võtta riikidelt vabaduse otsustada seda ise.

3. Ta rõhutas plaani kehtestada ühtne migratsioonipoliitika. See tähendab, et proovitakse taas suruda läbi kvoodisüsteemi, et «solidaarselt» jagada inimesi, kes pidavat olema oodatud.

4. Ta lubas jõuliselt tegutseda selle vastu, et LGBTd ei propageerita. Silmas peeti loomulikult Poolat, kus on piiratud LGBT propaganda levitamist.

5. Ta lubas edasi tsentraliseerida rahandusliitu, milleks kahtlemata on ka ühise hiigellaenu võtmine.

Urmas Paet

Toon esile kaks osa. Kõigepealt see, et komisjoni presidendi kõne ja ettepanekud võivad olla ükskõik kui head, kuid kui 27 riigist isegi üks sellega kaasa ei tule, pole võimalik otsuseid teha.

Nägime seda lähiminevikus ELis piiride sulgemise ühepoolsete otsustega, mis halvasid Schengeni ja mida jätkab ka praegu Ungari.

Näeme, kuidas ikka veel pole EL suutnud kokku leppida sanktsioonides Lukašenka režiimile, sest Küpros blokeerib seda konflikti tõttu Türgiga. Sama risk on kõigi uute algatustega.

Teine oluline osa oli, et esimest korda nimetas komisjoni president otse probleeme Hiina ja Venemaaga.

Samas oli kriitika, et riikide soolod ühisseisukohtade pidurdamisel ei lase ELil täita rolli, milleks ta oleks võimeline.

Selleks et kõne tugevad seisukohad tegelikkuseks saaksid, on vaja 27 riigil ühiste seisukohtade nimel palju rohkem pingutada.

Andrus Ansip

Mõneti üllatuslikult oli selles kõnes eriti sümpaatne välispoliitika osa. Raske oleks midagi lisada. Ta kõneles, nagu oleks kõnelenud eestlane, lätlane või leedulane.

Meie väärtushinnanguid ja ohutunnet väljendas von der Leyen selgelt. Kui norida, siis Nord Stream 2 gaasijuhtme osas oleks oodanud enamat. Kas ta selle ehitamist toetab või ei toeta, jäigi teadmata.

Loomulikult ootasin huviga digitaalvaldkonna käsitlust ja sealt tugev sõnum ka tuli – ta rõhutas ELi ühtse digitaalse identiteedi loomise vajadust.

Jah, meil on olemas mehhanism liikmesriikide digitaalsete identiteetide piiriüleseks tunnustamiseks, kuid paraku pole selle kasutamine massidesse jõudnud ja eestlaste digitaalse identiteediga pole mujal Euroopas suurt midagi peale hakata. Loodan, et komisjoni presidendi väga tugevale avaldusele järgnevad konkreetsed teod.

Presidendi käsitlus andmemajandusest ja tehisintellektist ei erinenud eelmise komisjoni omast.

Riho Terras

Komisjoni presidendi kõne peegeldas üsna selgelt tänast komisjoni koosseisu, kus on esindatud poliitilise spektrumi erinevad värvid.

Jaotaksin tema sõnavõtu tinglikult kolmeks. Esmalt Saksa kristlikule demokraadile kohane sotsiaalse turumajanduse põhine vaade, kus Covid-19 pandeemiast tingitud tööjõuprobleemidele oli kõvasti rõhku pandud.

Teisena tuli jutuks komisjoni kaks olulisemat strateegilist eesmärki ehk rohe- ja digipööre. Meeldis see, et digitemaatika ning tehnoloogia küsimused olid tähtsal kohal. Teemad, mille eest olen ise ka seisnud, ehk digitaristu rajamine maapiirkondadesse ning kvanttehnoloogial põhineva superarvuti väljatöötamisse panustamine.

Ning lõpuks siis terve rida teemasid, mille puhul on komisjoni parteipoliitiline koosseis väga tugevalt tunda.

On näha, et tänasele komisjonile ei ole olulised julgeoleku- ja kaitseteemad, sest neid praktiliselt ei markeeritud.

Yana Toom

See oli jõuline ja ambitsioonikas kõne. Aga mõnes kohas ta oli kristallselge ja mõnes udutas nii, et seda annab tõlgendada nii ja naa. Ilmselt meelega, aga seda oli huvitav jälgida.

Esimene asi oli seesama gaasitoru. Ta ütles, et Venemaa käitumismuster on, nagu ta on, pani sinna ritta kõik nende patud ja siis ütles, et ega seda mustrit ei muuda üks toru. Mul on tunne, et need, kes ütlevad, et ta mõistis toruprojekti hukka, on natuke soovmõtlemise lõksus. Sest ega ta ei öelnud, et torust tuleb loobuda. Saan sellest aru, nii kirjutab ka Saksa meedia, et ta tahtis olla parlamendile meeltmööda, aga samas kaitses ka Saksa huve. Kui vaadata, mida ta rääkis USAst, oli ju selge, et ta torkas mitu korda, aga hästi kaudselt. Alustas vaktsiinidest, et vaktsiinirahvuslus seab elud ohtu. Välispoliitika valdkonnas ta alustas Hiinast, millega andis mõista, et see pole USA ega Venemaa. Mul on väga hea meel tema kõne tugeva sotsiaalse poole üle. Kõik asjad, mida olen oma sotsiaalraportitesse kirjutanud, on nüüd laual ja see teeb südame soojaks.

Sven Mikser

Von der Leyeni kõnes oli kolm ootuspärast fookusteemat: koroonakriisi lahendamine ning rohe- ja digipööre. Ta lubas ulatuslikke reforme, et tagada Euroopa parem valmisolek, varustatus ja koostöö tulevastes tervisekriisides.

Kriisi majanduslikest mõjudest rääkides väärib rõhutamist keskendumine töötajate sissetulekute kaitsmisele. Rääkides vajadusest leida tasakaal majanduse toetamise meetmete ja eelarve kestlikkuse vahel, rõhutas ta, et praegu ei ole õige hetk toetusmeetmete lõpetamiseks. Oluline rõhk oli ka ühisturu tõrgeteta toimimisel ja Euroopa nelja põhivabaduse taastamisel.

Keskkonnateemadest oli oodatuimaks sõnumiks varasemast ambitsioonikam vahe-eesmärk süsinikuvaba majanduse poole liikumisel, lubadus vähendada heitmeid 55 protsendi võrra aastaks 2030.

Digipöörde käsitlemisel prioritiseeris ta tööstuslike andmete paremat kogumist ja kättesaadavust kui konkurentsivõime olulist eeldust. Eestlase kõrvadele oli kauaoodatud sõnumiks lubadus luua lõpuks üleeuroopaline digiidentiteet.

Kõne välispoliitiline osa rõhutas vajadust olla globaalses suhtluses aktiivne, kaitstes inimõigusi, Euroopa väärtusi ja multilateraalset süsteemi.

Oluline teema kõnes oli ka õigusriikluse kaitsmine liikmesriikides.

Kokkuvõttes oli kõne põhirõhk solidaarsusel ja euroopalike alusväärtuste hoidmisel ja tugevdamisel.

Märksõnad
Tagasi üles