Sisukord
Kultuur
Tänane leht
18.09.2020
Eesti Peipsiääre vallavalitsus astus sammu tagasi Sügistorm jättis paljud kodud elektrita, vigastada sai kaks inimest Veriora lahustitragöödia nõudis veel kaks inimelu (3) Valitsus kehtestab üleriigilise öise alkoholimüügi keelu (1) Kes elab paksu metsa sees? Seal elab metsaärimees! (39) Eesti lühiuudised Maaomanik nõuab kraavikaevajate hävitatud piirimärke tagasi (1) Poejuhataja varastas kassast üle 80 000 euro Majandus Riigieelarve 2021 ⟩ Euroopast voolab Eestisse metsikult raha (15) Trump pole rahul TikToki tehingu tingimustega Majanduse lühiuudised Ärimees Tarmo Sild: mul on krediitkaart, pangalaen, hüpoteek Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ Itaallased ähvardavad kolmandiku rahva­saadikutest tööta jätta Farage’i õpipoiss püüab Itaaliat EList välja vedada (2) Arvamus Juhtkiri: toetussõltuvusest priiks (2) Meinhard Pulk: märgid JOKK-demokraatiast (8) Indrek Teder: Vares-Barbaruse sündroom (21) Tõnu Kalvet: aeg heita keelekark Ivo Suursoo: ettepanekud majanduse elavdamiseks (8) Aleksander Laane: kasutamata võimalused parema tervise tagamiseks (4) Sergei Metlev: vene kool riigi hoole alla (2) Ott Laanemets: Vabadussõja ajalugu ja mereapaatia (1) Fookus ⟩ Eve Veromann: miks keelatakse taimekaitsevahendeid (7) FOOKUS ⟩ Andres Oopkaup: keelustamise tõttu võib sündida hoopis suurem kahju (1) FOOKUS ⟩ Margus Ameerikas: süsteemsetele taimekaitsevahenditele ei ole head alternatiivi (1) Kultuur Indrek Ojari on võtteplatsil jäägitult aus Henrik Visnapuu aasta jätkub konverentsiga Luunjas ja luulelugemisega Emajõel Sport Türgi rallil sõidab iga mees enda eest Spordi lühiuudised Lexus, värvikas peatreener ja jalgpalliklubi tugi – Martin Paasoja liitus tugeva Hispaania klubiga Kontaveit raskest kaotusest: võib-olla pidanuks otsustavas setis mängu pooleli jätma Niigi hõre Kalev/Cramo jäi ootamatult ühest leegionärist ilma Tartu Politsei loodab valvekaamerate salvestiste abiga Karlova sodijate jälgedele jõuda (1) Tõnu Aigro: verevi järv vajab päästmist, mitte ujulaga rannahoonet (1) Siiri Laidla: september meelel ja keelel Legendaarse kesklinna kohviku juht annab ameti üle Maailmakoristuspäeva alustasid mudilased Peipsiääre vald muutis käsud soovitusteks Võrkpallinaiskond tüürib hooajale vastu uute mängijatega Üle pika aja võistelnud vehklejad tulid Eesti meistriks REEDENE RÕÕM ⟩ Üks mees, 50 000 klaasikildu, 35 000 suitsukoni ja lahkeid sõnu – nii poolsada korda (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Henrik Visnapuu aasta jätkub konverentsiga Luunjas ja luulelugemisega Emajõel

3 min lugemist
Jürgen Rooste ja Kalev Vapper augustis Helmes avatud Henrik Visnapuu pingil tema loomingut esitamas. FOTO: Ilmar Kõverik

Tänavu 2. jaanuaril möödus 130 aastat kirjanik Henrik Visnapuu (pildil) sünnist. Luunja valla ning projektijuht Jürgen Rooste eestvõttel on selle suure tähtpäeva pühitsemiseks mõeldud üritused laotatud kogu kalendriaasta peale, pakkudes oma mahult üllataval moel sõbralikku konkurentsi koguni Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva programmile.

Suurem osa üritustest on koondunud Luunjasse, kus Visnapuul oli vanematelt päritud talu, milles ta aeg-ajalt resideeris vanemate surmast 1928. aastal kuni 1942. aastani, lastes abikaasal taluperenaine olla ning ise töötades pigem linnas. Rooste tunnistab, et koostöös Luunja kultuurikorraldajatega oli neil tahtmine tuua see Visnapuu, kellele meeldis eluajal küll Luunjas käia ja olla, nüüd päriselt – ehkki üksnes postuumselt – Luunjasse kohale. «Temast ei saanud muidugi mingit talupidajat ega väikse koha püsielanikku, ses mõttes ja mõõtes on ta nüüd ehk rohkem Luunja aukodanik kui kunagi varem,» lausus Rooste.

Programmi kõige mastaapseim üritus oli juulikuus Raivo Trassi lavastuses Luunja kultuurimajas publiku ette toodud Visnapuu draama «Keisri usk», mis poliitiliste tuulekeeriste tõttu 1939. aastal enne esietendust ära keelati ning oli sestpeale sootuks unustusse vajanud. Rooste avaldab lootust, et ehk aitab see lavastus Visnapuu dramaturgina tagasi pildile.

Kevadtalvel toimusid Luunjas (ja hiljem koroonakarantiini tõttu veebis) Visnapuu esimeste luulekogude ühislugemised, mis olid mõeldud eelkõige tema loomingu tutvustamiseks noorema lugejaskonna hulgas. Neid tõukas oma salvestuste-tõlgendustega tagant Pärnu poeet Jaak Känd.

Luunja vallapäevadel toimus luule- ja muusikaõhtu «Suvehundi armuhüüd», kus luulet lugesid ja musitseerisid Leonhard Lapin, Adam Cullen, Paul Daniel, Maria Esko, Jürgen Rooste, Hõbe Ann Rooste jt. Helmes, Visnapuu sünnikoha ligidal, avati augustis Visnapuu pink, seda suuresti tänu Tõrva kultuurimootorile ja vaimukandjale Ilmar Kõverikule.

Henrik Visnapuu FOTO: FOTO: Eesti Rahvusarhiiv

Jürgen Rooste tõdeb, et Henrik Visnapuu kadus vahepeal veidi radarilt, kuna oli ehk teistsuguste luulekangelaste aeg. «Mingis mõttes on vürst Visna just praegusse ärevasse aega jälle sobiv – kui otsida lepitavat-vahendavat kuju, siis oli ju tegu sotsiaaldemokraadiga, kes väljendas ka selget rahvuslikku programmi, boheemlasega, kes oli valmis võtma enda vedada riigiametniku rolli, rahvaliku dramaturgiga, kes kirjutas vägagi modernistlikku värssi.»

Ta lisab, et võib-olla on Visnapuu puhul oluline ka see, et ta kandis auga välja poeedi-looja rolli, rõhutas kunstnikumina suurust. «Mu jaoks on vist olulisim see, et ta on pildis, et ta on sääl, kus on ta vääriline koht: Liivi, Underi, Alveri, Talviku jpt kõrval me luule absoluutses tipus.»

Rooste tunnistab, et Visnapuu on tal nii taskus kui südames kaasas olnud peaaegu kogu elu. «Ta oli teismelisena üks mu innustajaid ja eeskujusid just oma poeetilise tegelaskujuga ja tugeva omakeelega, ja mingis mõttes see aitas mind ennast ka lätete juurde tagasi, tuletas meelde, miks on nii pagana tähtis see luuleasi üldse, miks ma oma elu pühendasin sellele ilusale hullusele.»

Aasta esimeses pooles toimus Rooste korraldamisel Henrik Visnapuu luulevõistlus, millest võttis osa 46 autorit 80 tekstiga. Noorim osaleja oli 13-, vanim 80-aastane. Žürii andis juuni alguses välja kolm võrdset esikohaauhinda, mille pälvisid Kairit Liiv, Maian Kärmas ja Marian Miller. Luulevõistluse parimad tekstid ilmuvad kas aasta lõpul või uue alguses visnapuuliku luule kogumikus, millesse andsid ühtlasi oma panuse ka mõnedki tänapäeva Eesti tuntud luuletajad. Rooste sõnul tuleb sellest justkui Visnapuu aasta lõpupauk.

Eeloleval esmaspäeval toimub Prima Vista ja Tartu luulehuviliste kamba algatusel Visnapuu luule lavastuslugemine Tartu-Luunja laeval, kuhu on soovijail veel võimalik end eelregistreerida.

Kolmapäeval, 23. septembril leiab Luunja koolis aset üks tänavuse Visnapuu aasta keskne sündmus: konverents «Inimene Visnapuu». Eesti kirjandusuurijad vaatavad Henrik Visnapuu elu, aega ja loomingut, rolle ühiskonnas, saatust, vähem tuntud tekste, poliitilisi vaateid jne. Esinejate hulgas on Janika Kronberg, Loone Ots, Mihkel Kunnus, Karl Martin Sinijärv, Jaak Urmet, Jaanus Vaiksoo, Jürgen Rooste, Mart Velsker, Sirje Kiin jt.

Seotud lood
17.09.2020 19.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto