Sisukord
Arvamus
Tänane leht
18.09.2020
Eesti Peipsiääre vallavalitsus astus sammu tagasi Sügistorm jättis paljud kodud elektrita, vigastada sai kaks inimest Veriora lahustitragöödia nõudis veel kaks inimelu (3) Valitsus kehtestab üleriigilise öise alkoholimüügi keelu (1) Kes elab paksu metsa sees? Seal elab metsaärimees! (39) Eesti lühiuudised Maaomanik nõuab kraavikaevajate hävitatud piirimärke tagasi (1) Poejuhataja varastas kassast üle 80 000 euro Majandus Riigieelarve 2021 ⟩ Euroopast voolab Eestisse metsikult raha (15) Trump pole rahul TikToki tehingu tingimustega Majanduse lühiuudised Ärimees Tarmo Sild: mul on krediitkaart, pangalaen, hüpoteek Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ Itaallased ähvardavad kolmandiku rahva­saadikutest tööta jätta Farage’i õpipoiss püüab Itaaliat EList välja vedada (2) Arvamus Juhtkiri: toetussõltuvusest priiks (2) Meinhard Pulk: märgid JOKK-demokraatiast (8) Indrek Teder: Vares-Barbaruse sündroom (21) Tõnu Kalvet: aeg heita keelekark Ivo Suursoo: ettepanekud majanduse elavdamiseks (8) Aleksander Laane: kasutamata võimalused parema tervise tagamiseks (4) Sergei Metlev: vene kool riigi hoole alla (2) Ott Laanemets: Vabadussõja ajalugu ja mereapaatia (1) Fookus ⟩ Eve Veromann: miks keelatakse taimekaitsevahendeid (7) FOOKUS ⟩ Andres Oopkaup: keelustamise tõttu võib sündida hoopis suurem kahju (1) FOOKUS ⟩ Margus Ameerikas: süsteemsetele taimekaitsevahenditele ei ole head alternatiivi (1) Kultuur Indrek Ojari on võtteplatsil jäägitult aus Henrik Visnapuu aasta jätkub konverentsiga Luunjas ja luulelugemisega Emajõel Sport Türgi rallil sõidab iga mees enda eest Spordi lühiuudised Lexus, värvikas peatreener ja jalgpalliklubi tugi – Martin Paasoja liitus tugeva Hispaania klubiga Kontaveit raskest kaotusest: võib-olla pidanuks otsustavas setis mängu pooleli jätma Niigi hõre Kalev/Cramo jäi ootamatult ühest leegionärist ilma Tartu Politsei loodab valvekaamerate salvestiste abiga Karlova sodijate jälgedele jõuda (1) Tõnu Aigro: verevi järv vajab päästmist, mitte ujulaga rannahoonet (1) Siiri Laidla: september meelel ja keelel Legendaarse kesklinna kohviku juht annab ameti üle Maailmakoristuspäeva alustasid mudilased Peipsiääre vald muutis käsud soovitusteks Võrkpallinaiskond tüürib hooajale vastu uute mängijatega Üle pika aja võistelnud vehklejad tulid Eesti meistriks REEDENE RÕÕM ⟩ Üks mees, 50 000 klaasikildu, 35 000 suitsukoni ja lahkeid sõnu – nii poolsada korda (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: toetussõltuvusest priiks

2 min lugemist
  • Eesti sissemakse Euroopa Liidule võib olulisel määral kasvada
  • Euroopa Liidu toetused ei jagune valdkondade vahel võrdselt
  • Toetuse osa riigieelarves on kümne aastaga kahanenud üle poole
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti on elatustasemelt Euroopa Liidu keskmisele jõudsalt lähenenud, mis tähendab, et Eesti omaosalus ELi toetatud projektides on suurenenud. Sellest hoolimata on Euroopa Liidu rahal Eesti majanduse ja ka riigieelarve jaoks vägagi kaalukas osa, kuid tuntud käibetõe järgi tasuta lõunaid ei ole.

Tänase lehe majanduskülgedel on ülevaade Euroopa Liidu rahastusest liidu algaval eelarveperioodil ­2021–27. Summad on suhteliselt suured – struktuurifondidest on oodata kolme miljardit eurot, mitmesuguseid põllumajandus- ja maaelutoetusi umbes kaks miljardit eurot, taaskäivitusfondist üks miljard ning lisaks sellele veel väiksematest fondidest kokku ka vähemalt miljard eurot, seega kogu seitsmeaastase perioodi kohta keskmiselt üks miljard eurot aastas.

Eesti sissemakse Euroopa Liidule oli 2019. aastal 200 miljonit eurot, ja see võib tõusta uuel eelarveperioodil 320 miljoni euroni. Seda maha arvestades jääks aastane toetussumma 680 miljoni euro kanti. Eesti viimane koroonaeelne riigieelarve oli 11,3 miljardit eurot, ja tulevast eelarvet pole veel teada. Aga laias laastus võib öelda, et Euroopa Liidu toetusrahaga tehakse umbes kuus protsenti meie riigi kulutustest. Ja seda aastast aastasse.

Mida kuueprotsendine sissetuleku vähenemine tähendab, võib igaüks arvutada oma pere eelarve näitel. Ja küllap kuuest protsendist suuremat vähenemist on paljud saanud kogeda ka koroonakriisi ajal. Isegi kui kuueprotsendine sõltuvus toetustest ei ole midagi, mis tunduks tõsisena, ja selle sissetuleku kaotus ei pruugiks olla ületamatu, tasuks võrdluseks meenutada, et meie kaitsekulutused on toetustest väiksemad – umbes 5,2 protsenti.

Kui kümmekond aastat tagasi oli toetuste osa riigieelarves 15 protsenti, siis praeguseks on see kahanenud üle poole. Nii on lootust, et suudame toetussõltuvusest vabaneda.

2

Arvestada tuleks ka seda, et ELi toetused ei jagune valdkondade vahel võrdselt. On valdkondi, nagu põllumajandus, kus toetusteta ei oleks võimalik konkureerida, eriti kui konkurente toetatakse. On valdkondi, nagu teadus ja kõrgharidus, kus tänu toetustele on suudetud olla maailmatasemel, aga ilma nendeta toimuks suhteliselt kiire allakäik.

Teisest küljest tuleb sõltuvusest rääkides arvestada, et näiteks põllumajanduses on kogu EL toetustest sõltuv, ja vanad liikmesriigid isegi enam kui uued, sest nende toetusmäärad on kõrgemad. Kuid tegemist on valdkonnaga, kus puhtalt toidujulgeoleku huvides on subsideerimine vajalik.

Sõltuvust toetustest on teadvustatud juba ammu. Aastal 2014 loodeti, et majanduse tootlikkust suurendades on võimalik alates aastast 2022 teha investeeringuid Eestis ilma toetusteta. Arvestades, et struktuurifondidest on investeeringuteks planeeritud suurim osa tulevase perioodi toetusi, kolm miljardit, on see eesmärk saavutamata jäänud.

Olukord ei ole siiski lootusetu. Kui kümmekond aastat tagasi oli toetuste osa riigieelarves lausa 15 protsenti, siis praeguseks on see kahanenud üle poole. See annab lootust, et suudame varem või hiljem toetussõltuvusest vabaneda ka nendes valdkondades, mis siiani on jäänud meie oma rahastuses vaeslapse ossa. Eeskätt puudutab see muidugi teadust ja kõrgharidust, mis hädasti vajavad meie oma rahastuse suurendamist. Seda tuleks riigieelarve koostamisel arvestada.

Seotud lood
17.09.2020 19.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto