Sisukord
Arvamus
Tänane leht
18.09.2020
Eesti Peipsiääre vallavalitsus astus sammu tagasi Sügistorm jättis paljud kodud elektrita, vigastada sai kaks inimest Veriora lahustitragöödia nõudis veel kaks inimelu (3) Valitsus kehtestab üleriigilise öise alkoholimüügi keelu (1) Kes elab paksu metsa sees? Seal elab metsaärimees! (39) Eesti lühiuudised Maaomanik nõuab kraavikaevajate hävitatud piirimärke tagasi (1) Poejuhataja varastas kassast üle 80 000 euro Majandus Riigieelarve 2021 ⟩ Euroopast voolab Eestisse metsikult raha (15) Trump pole rahul TikToki tehingu tingimustega Majanduse lühiuudised Ärimees Tarmo Sild: mul on krediitkaart, pangalaen, hüpoteek Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ Itaallased ähvardavad kolmandiku rahva­saadikutest tööta jätta Farage’i õpipoiss püüab Itaaliat EList välja vedada (2) Arvamus Juhtkiri: toetussõltuvusest priiks (2) Meinhard Pulk: märgid JOKK-demokraatiast (8) Indrek Teder: Vares-Barbaruse sündroom (21) Tõnu Kalvet: aeg heita keelekark Ivo Suursoo: ettepanekud majanduse elavdamiseks (8) Aleksander Laane: kasutamata võimalused parema tervise tagamiseks (4) Sergei Metlev: vene kool riigi hoole alla (2) Ott Laanemets: Vabadussõja ajalugu ja mereapaatia (1) Fookus ⟩ Eve Veromann: miks keelatakse taimekaitsevahendeid (7) FOOKUS ⟩ Andres Oopkaup: keelustamise tõttu võib sündida hoopis suurem kahju (1) FOOKUS ⟩ Margus Ameerikas: süsteemsetele taimekaitsevahenditele ei ole head alternatiivi (1) Fookus Fookus ⟩ Eve Veromann: miks keelatakse taimekaitsevahendeid (7) FOOKUS ⟩ Andres Oopkaup: keelustamise tõttu võib sündida hoopis suurem kahju (1) FOOKUS ⟩ Margus Ameerikas: süsteemsetele taimekaitsevahenditele ei ole head alternatiivi (1) FOOKUS ⟩ Rein Kuresoo: et mesilased jõuaksid tarusse Kultuur Indrek Ojari on võtteplatsil jäägitult aus Henrik Visnapuu aasta jätkub konverentsiga Luunjas ja luulelugemisega Emajõel Sport Türgi rallil sõidab iga mees enda eest Spordi lühiuudised Lexus, värvikas peatreener ja jalgpalliklubi tugi – Martin Paasoja liitus tugeva Hispaania klubiga Kontaveit raskest kaotusest: võib-olla pidanuks otsustavas setis mängu pooleli jätma Niigi hõre Kalev/Cramo jäi ootamatult ühest leegionärist ilma Tartu Politsei loodab valvekaamerate salvestiste abiga Karlova sodijate jälgedele jõuda (1) Tõnu Aigro: verevi järv vajab päästmist, mitte ujulaga rannahoonet (1) Siiri Laidla: september meelel ja keelel Legendaarse kesklinna kohviku juht annab ameti üle Maailmakoristuspäeva alustasid mudilased Peipsiääre vald muutis käsud soovitusteks Võrkpallinaiskond tüürib hooajale vastu uute mängijatega Üle pika aja võistelnud vehklejad tulid Eesti meistriks REEDENE RÕÕM ⟩ Üks mees, 50 000 klaasikildu, 35 000 suitsukoni ja lahkeid sõnu – nii poolsada korda (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Indrek Teder: Vares-Barbaruse sündroom

3 min lugemist
  • Kaitse-eelarve kärpimisega nõrgendatakse kaitsejõude
  • Eesti poliitikas võib valitseda Vares-Barbaruse sündroom
  • Kui kahest protsendist SKTst ei piisa, siis tuleb seda tõsta
Indrek Teder. FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Kaitsekulutuste eelarve vähendamine oleks valedest valikutest halvim, kirjutab endine õiguskantsler ja Kaitseliidu liige Indrek Teder. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Johannes Vares-Barbarus oli Eesti Nõukogude nukuvalitsuse peaminister 1940. aastal ning ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940–1946. Teda peeti vasakpoolseks intellektuaaliks, kes oli varem kirjutanud «kodanlikku riiki» kritiseerivaid luuletusi.

Vares-Barbaruse sündroom on minu tõlgenduses naiivsus, rahvusvahelise olukorra ignoreerimine ning suure naabri tegevuse teadlik mittearvestamine.

Vaadates mõningate poliitikute sõnavõtte ja lugedes meediast intellektuaalseid ihalusi sotsialismist, tekib minul hirm, et võib-olla ongi meil praegu poliitikas tegemist Vares-Barbaruse sündroomiga. Praegu soovitakse eelarve tegemisel väga jõuliselt kaitse-eelarvet kärpida. Kas see on juhuslik naiivsus või soovitakse kaitsejõude nõrgendada? Kahjuks näivad kõik parteid rääkivat riigikaitsest ainult moepärast. Otsekui eeldataks, et kui varem on olnud kaitsekulutuste tase kaks protsenti SKTst, siis sellest justkui piisab. Nagu oleksid riik ja suveräänsus automaatsed, toimiksid kuidagi iseenesest ja kaitsejõude ei olegi vaja. Kahjuks reaalsuses see nii ei ole. Minu meelest ei saada aru ka meie suure naabri tegevusest. Kerkib küsimus, kas me ikka oleme ajaloost õppinud.

Selgitan lähemalt, mis on need ajaloo õppetunnid, mida ei tohiks unustada. Esiteks, toonaste poliitiliste otsustega kaitseväe tasalülitamine. Lugedes Riigikaitse Nõukogu protokolle (1933–1939), kus Konstantin Päts, Johan Laidoner ja teised otsustasid Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise lepingu üle, võib sealt näha järgmist. Tsiteerin Pätsi: «Me peame lepingust kinni pidama ja sõjaväelistel delegaatidel ei ole õigust seda omamoodi seletada. (st kaitsevägi ei tohi sekkuda).

17.09.2020 19.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto