Sisukord
Arvamus
Tänane leht
18.09.2020
Eesti Peipsiääre vallavalitsus astus sammu tagasi Sügistorm jättis paljud kodud elektrita, vigastada sai kaks inimest Veriora lahustitragöödia nõudis veel kaks inimelu (3) Valitsus kehtestab üleriigilise öise alkoholimüügi keelu (1) Kes elab paksu metsa sees? Seal elab metsaärimees! (39) Eesti lühiuudised Maaomanik nõuab kraavikaevajate hävitatud piirimärke tagasi (1) Poejuhataja varastas kassast üle 80 000 euro Majandus Riigieelarve 2021 ⟩ Euroopast voolab Eestisse metsikult raha (15) Trump pole rahul TikToki tehingu tingimustega Majanduse lühiuudised Ärimees Tarmo Sild: mul on krediitkaart, pangalaen, hüpoteek Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ Itaallased ähvardavad kolmandiku rahva­saadikutest tööta jätta Farage’i õpipoiss püüab Itaaliat EList välja vedada (2) Arvamus Juhtkiri: toetussõltuvusest priiks (2) Meinhard Pulk: märgid JOKK-demokraatiast (8) Indrek Teder: Vares-Barbaruse sündroom (21) Tõnu Kalvet: aeg heita keelekark Ivo Suursoo: ettepanekud majanduse elavdamiseks (8) Aleksander Laane: kasutamata võimalused parema tervise tagamiseks (4) Sergei Metlev: vene kool riigi hoole alla (2) Ott Laanemets: Vabadussõja ajalugu ja mereapaatia (1) Fookus ⟩ Eve Veromann: miks keelatakse taimekaitsevahendeid (7) FOOKUS ⟩ Andres Oopkaup: keelustamise tõttu võib sündida hoopis suurem kahju (1) FOOKUS ⟩ Margus Ameerikas: süsteemsetele taimekaitsevahenditele ei ole head alternatiivi (1) Fookus Fookus ⟩ Eve Veromann: miks keelatakse taimekaitsevahendeid (7) FOOKUS ⟩ Andres Oopkaup: keelustamise tõttu võib sündida hoopis suurem kahju (1) FOOKUS ⟩ Margus Ameerikas: süsteemsetele taimekaitsevahenditele ei ole head alternatiivi (1) FOOKUS ⟩ Rein Kuresoo: et mesilased jõuaksid tarusse Kultuur Indrek Ojari on võtteplatsil jäägitult aus Henrik Visnapuu aasta jätkub konverentsiga Luunjas ja luulelugemisega Emajõel Sport Türgi rallil sõidab iga mees enda eest Spordi lühiuudised Lexus, värvikas peatreener ja jalgpalliklubi tugi – Martin Paasoja liitus tugeva Hispaania klubiga Kontaveit raskest kaotusest: võib-olla pidanuks otsustavas setis mängu pooleli jätma Niigi hõre Kalev/Cramo jäi ootamatult ühest leegionärist ilma Tartu Politsei loodab valvekaamerate salvestiste abiga Karlova sodijate jälgedele jõuda (1) Tõnu Aigro: verevi järv vajab päästmist, mitte ujulaga rannahoonet (1) Siiri Laidla: september meelel ja keelel Legendaarse kesklinna kohviku juht annab ameti üle Maailmakoristuspäeva alustasid mudilased Peipsiääre vald muutis käsud soovitusteks Võrkpallinaiskond tüürib hooajale vastu uute mängijatega Üle pika aja võistelnud vehklejad tulid Eesti meistriks REEDENE RÕÕM ⟩ Üks mees, 50 000 klaasikildu, 35 000 suitsukoni ja lahkeid sõnu – nii poolsada korda (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ott Laanemets: Vabadussõja ajalugu ja mereapaatia

3 min lugemist
  • Uus Vabadussõja käsitlus justkui näitab, et Eesti pole mereriik
  • Johan Pitka loodud merevägi tegi dessante rinde selja taha
  • Poola piiride sulgemine koroona ajal näitas Eesti sõltuvust mereteest
Ott Laanemets FOTO: Erakogu

Lugedes vast ilmunud kaheköitelist Eesti Vabadussõja ajalugu, tekib taas küsimus, kas Eesti on mere- või pelgalt mereäärne riik, kirjutab Kaitseväe peastaabi vanemstaabiohvitser Ott Laanemets. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mereriigiks saab nimetada sellist mereäärset riiki, ­millel on huvid merel, mida aktiivselt edendatakse, ning mis oma tegevuses arvestab mere võimaluste ja ohtudega. See omakorda peegeldub tavaliselt mereriigi ühiskondlikus teadvuses, hoiakutes ja kultuuris.

Ei kahtlegi Eesti meresõidu ja randluse pikkades traditsioonides, kuid uus Vabadussõja käsitlus näitab, et meie mereäärne asend ja sellega seonduv ei ole ehk ühiskondlikku teadvusse jõudnud.

Erinevalt sõjapidamisest maismaal, kus eesmärk on territooriumi hõivamine või kaitsmine, on meresõjapidamise esmane eesmärk tegevusvabaduse saavutamine, mida nimetatakse mereala valdamiseks. Seejärel on võimalik asuda toetama sõja üldisi eesmärke: tagada nii sõjaline kui ka kaubanduslik meretransport ja toetada maaväge tuletoetuse ning dessantidega.

Vabadussõjas ei tegelenud vast loodud merevägi mereala valdamise saavutamisega, sest selleks polnud jõudu. Mereala valdamise tagas Briti Läänemere eskaader admiral Sinclairi ja seejärel admiral Cowani juhtimisel. Mereline oht oli Balti laevastikust alles jäänud nn Tegevsalk, mis baseerus Kroonlinnas. Mereala valdamise ­Soome lahel saavutasid britid patrullimisega, Kroonlinnast välja sõitnud punaste laevade takistamise ning üksikute rünnakutega Nõukogude Vene rannakaitsevööndi taha.

Sellise tegevuse tulemusena blokeeriti Balti laevastiku Tegevsalk Soome lahe idasoppi. ­Blokaadi varjus sai Johan Pitka vast loodud merevägi teha dessante rinde ­selja taha ja toetada maaväge suurtükitulega.

17.09.2020 19.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto