Sisukord
AK
Tänane leht
19.09.2020
Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust (2) Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi (4) Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse (1) Ukraina kogukonda häirib venestamine (6) Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad (9) Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad (3) Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu (1) Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum (1) Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale (3) Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas (1) Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? (3) Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab (3) Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena (1) Ei! See ei saa olla vastus (1) Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe (1) Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? (5) Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Veel üks Eesti film Oscari-tules Mees jõi ennast mägraks (8) Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima (1) Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides (5) EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena (1) Ei! See ei saa olla vastus (1) Digikultuur. Videomängude võidukäik (2) Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad (10) Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! (6) Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv «Talendid rajale»: nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Digikultuur. Videomängude võidukäik

4 min lugemist
Nintendo Switchi peal 2017. aastal ilmunud «Super Mario Odyssey». FOTO: Nintendo

Mängutööstuse mõju kultuuriväljal on võrreldes filmi- ja muusikatööstusega viimase kümne aastaga märgatavalt kasvanud. Kasvanud on ka kasumid: 2018. aastal oli ülemaailmne videomängude müük suurusjärgus 131 miljardit dollarit, mille kõrval kahvatusid nii filmi- kui ka muusikatööstuse käive. Ennustuste järgi võib mängutööstus 2025. aastaks kasvada 300 miljardi dollarini. Kuidas me siia jõudsime ja milline võiks olla mängutööstuse kultuuriline mõju lähitulevikus?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lühiajalugu

Millegi alguse määratlemine on sageli keeruline. Kas me peaksime mängutööstuse ajalugu hakkama arvestama 1962. aastast, mil Steve Russell ja veel paar MIT tudengit lõid mängu «Spacewar!», või neli aastat varem, mil William Higinbotham ehitas Brookhaveni laboratooriumi lahtiste uste päeva jaoks mängu «Tennis for Two»? Hoolimata sellest, kuhu alguspunkt paigutada, tuleb tõdeda, et 1940.–1960. aastatel on veel vara rääkida väljakujunenud mängutööstusest.

Sellel perioodil pandi alus aga mitmele hiljem oluliseks osutunud tehnoloogiale. Näiteks Ralph Baer töötas 1967. aastal välja mängukonsooli prototüübi, mille põhjal loodud esimene konsool, Magnavox Odyssey, tuli turule 1972. aastal. Kümnendi lõpul võisid tarbijad valida juba mitme eri konsooli vahel ning mängida ühte seni edukaimat mängu, milleks oli «Space Invaders» (1978).

Personaalarvutite läbilöök 1980. aastatel aitas kaasa Euroopa mängutööstuse tekkele. Kümnendi alguses aset leidnud krahh Ühendriikides andis Nintendole võimaluse Ameerikas kanda kinnitada. 1990. aastate alguseks omandatud liidripositsioon hakkas kaduma alates 1994. aastast, mil Sony sisenes turule oma konsooliga PlayStation. Üha võimsam riistvara tõi kaasa üldise nihke kahemõõtmelistelt mängudelt kolmemõõtmelistele. Interneti levik tõi kümnendi teisel poolel kaasa esimesed online-mängud, nagu «Ultima Online» (1997) ning koos nendega ka uued ärimudelid (näiteks kuumaksed).

Võib väita, et 1990. aastatel jõudis ülemaailmne mängukultuur ka taasiseseisvunud Eestisse. Selle mõjul üles kasvanud põlvkond algatas sellised kohalikku mängukultuuri edendavaid üritused nagu Mängude Öö ja Level1.

Uue aastatuhande alguses sisenes konsoolide turule Microsoft. Müügile tuli «The Sims» (2000), mis meelitas mängima hulgaliselt neid, kes varem videomängudest ei hoolinud. Tänaseks ilmne suund mängude internetimüügi suunas sai alguse 2003. aastal koos platvormi Steam avamisega. Samal kümnendil müügile tulnud iPhone lõi koos oma konkurentidega uue mobiilimängude turu, mis moodustas 2018. aastaks mängutööstuse käibest sama suure osa kui arvuti- ja konsoolimängud kokku.

18.09.2020 21.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto