Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima

Metsatulekahju Californias 09.09.2020. FOTO: Will Lester/ZUMAPRESS.com

Selle aasta märtsis kustusid viimased tulekeeled Austraalias, nüüd on leekides USA läänerannik. Kuidas on seotud kliimamuutused ja suured metsapõlengud, kirjutab Postimehe tehnoloogiatoimetaja Marek Strandberg, abiks selgitused Tartu Ülikooli klimatoloogia ja meteoroloogia dotsentilt Piia Postilt.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Metsapõlengud ei ole uudiseks ei inimkonnale ega Maale. Isegi kui jätta välja inimeste põhjustatud metsa- ja maastikupõlengud – süütamised, tehnilised äpardused jms –, sähvib välk keskmiselt 44 korda sekundis. 1,4 miljardit välgulööki aastas ja on vaid aja küsimus, et see tabab pikemalt vihmast puutumata metsa või rohumaad. Mõistagi võivad põlengud alguse saada ka näiteks vulkaanipursetest.

Uudistesse ja sealt meie huviorbiiti tulevad metsa- ja maastikupõlengud siis, kui inimeste vara ja elud ohus. Siberi metsapõlengud, mis toimuvad eemal inimasustusest ja inimeste varast, kulgevad omasoodu. Keegi ei jõua neid kustutama ja selleks pole ka justkui vajadust. Eestis põleb mets pigem inimeste hooletusest või tahtest, aga muutuval kliimal on siingi oma roll.

18.09.2020 21.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto