Sisukord
AK
Tänane leht
19.09.2020
Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust (2) Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi (4) Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse (1) Ukraina kogukonda häirib venestamine (6) Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad (9) Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad (3) Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu (1) Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum (1) Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale (3) Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas (1) Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? (3) Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab (3) Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena (1) Ei! See ei saa olla vastus (1) Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe (1) Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? (5) Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Veel üks Eesti film Oscari-tules Mees jõi ennast mägraks (8) Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima (1) Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides (5) EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena (1) Ei! See ei saa olla vastus (1) Digikultuur. Videomängude võidukäik (2) Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad (10) Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! (6) Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv «Talendid rajale»: nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima

4 min lugemist
  • Muutuv kliima mängib rolli metsatulekahjudes
  • Inimesed on õppinud tulekahjusid leevendama
  • Vähene lumi on tõstnud ka Eestis tulekahjude ohtu
Metsatulekahju Californias 09.09.2020. FOTO: Will Lester/ZUMAPRESS.com

Selle aasta märtsis kustusid viimased tulekeeled Austraalias, nüüd on leekides USA läänerannik. Kuidas on seotud kliimamuutused ja suured metsapõlengud, kirjutab Postimehe tehnoloogiatoimetaja Marek Strandberg, abiks selgitused Tartu Ülikooli klimatoloogia ja meteoroloogia dotsentilt Piia Postilt.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Metsapõlengud ei ole uudiseks ei inimkonnale ega Maale. Isegi kui jätta välja inimeste põhjustatud metsa- ja maastikupõlengud – süütamised, tehnilised äpardused jms –, sähvib välk keskmiselt 44 korda sekundis. 1,4 miljardit välgulööki aastas ja on vaid aja küsimus, et see tabab pikemalt vihmast puutumata metsa või rohumaad. Mõistagi võivad põlengud alguse saada ka näiteks vulkaanipursetest.

Uudistesse ja sealt meie huviorbiiti tulevad metsa- ja maastikupõlengud siis, kui inimeste vara ja elud ohus. Siberi metsapõlengud, mis toimuvad eemal inimasustusest ja inimeste varast, kulgevad omasoodu. Keegi ei jõua neid kustutama ja selleks pole ka justkui vajadust. Eestis põleb mets pigem inimeste hooletusest või tahtest, aga muutuval kliimal on siingi oma roll.

18.09.2020 21.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto