Sisukord
AK
Tänane leht
19.09.2020
Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust (2) Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi (4) Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse (1) Ukraina kogukonda häirib venestamine (6) Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad (9) Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad (3) Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu (1) Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum (1) Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale (3) Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas (1) Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? (3) Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab (3) Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena (1) Ei! See ei saa olla vastus (1) Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe (1) Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? (5) Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Veel üks Eesti film Oscari-tules Mees jõi ennast mägraks (8) Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima (1) Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides (5) EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena (1) Ei! See ei saa olla vastus (1) Digikultuur. Videomängude võidukäik (2) Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad (10) Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! (6) Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv «Talendid rajale»: nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda

2 min lugemist
Arvi Tavast FOTO: Erakogu

Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast kirjutab kriisikommunikatsioonist.

Koroona-ehmatuse mõjul on ette võetud mitmesuguseid algatusi, kuidas järgmisteks kriisideks paremini valmis olla. Üks selliseid on kriisikommunikatsioon. Kuidas väljenduda kriitilises olukorras nii, et kõik saaksid ühtmoodi aru? Kuidas vältida toimuva ja prognooside üledramatiseerimist? Kuidas edastada senitundmatus olukorras selgeid käitumisjuhiseid?

Täpse suhtluse soov pole muidugi uus. Mõtete edasiandmist peetakse keele põhifunktsiooniks, laiem vastastikune mõistmine on ühtlustatud kirjakeele peamisi motivaatoreid, ning erilist täpsust vajavates valdkondades (juura, sõjandus, lennujuhtimine vms) on loodud kirjakeelest rangemaltki reeglistatud keeli.

Üllataval kombel näitavad uuringud, et see kõik ei tööta. Ka kogenud ohvitserid saavad tavalistest, standardikohastest sõjaväelistest käsklustest täiesti erinevalt aru. Lennujuhid eiravad teadlikult neile ette kirjutatud kuiva keelekasutust, et end inimesena tunda. Juurakeele põhimõttelist ebatäpsust näitlikustab aga tsiviilkohtusüsteemi olemasolu: kui seadusi ja lepinguid oleks võimalik sõnastada ühemõtteliselt, siis poleks ju vaja eraldi institutsiooni nende tõlgendamiseks ja vaidluspoolte arusaamade lähendamiseks.

Miks see siis nii on? Sest võimalikke mõtteid on väga palju rohkem kui võimalikke sõnu. Mõtete suuremat hulka keeleväljendite väiksema hulga abil täpselt esitada on matemaatiliselt võimatu. Igale mõttele lihtsalt ei jätku oma häälikukombinatsiooni, kuitahes pikkadest kombinatsioonidest me ka ei räägiks. Alati jääb iga sõna, lause või tekst tähistama rohkem kui üht mõtet, enamasti väga palju rohkem kui üht.

Võimalus kuuldut eri viisidel tõlgendada on seega inimkeele põhiomadus, mitte ajutine puudus, mida saaks lahendada senisest parema kokkuleppimise teel.

Eriti kehtib see kriisiolukorras. Mõtted, mida väljendada, on tõenäoliselt täiesti uued nii kõneleja kui ka kuulaja jaoks. Seekord läks tarvis epidemioloogia teadmisi ja sõnavara, aga järgmine kord? Isegi kui kriisilahendajad suudaksid keelekasutuse omavahel kokku leppida edukamalt sõjaväelastest, lennujuhtidest ja juristidest, on nende sõnumid ju suunatud kogu rahvale, kes ei tea kokkuleppest midagi.

Kuulajate jaoks toimib keel ikka oma tavapärasel viisil - kuuldu paigutatakse oma seniste arusaamade hulka, nii hästi kui osatakse. Erinevaid arusaamu on aga sama palju kui erinevaid inimesi. Isegi kui nende ühtlustamine lihtsa kokkuleppimise (mitte nt epidemioloogia-alase hariduse) abil oleks võimalik, poleks see keelealane ülesanne.

Kuidas siis saaks olulisi sõnumeid täpselt edastada? Ei saagi. Keel ei toimi nii. Avalikkusega suhtlemine ongi keerukas ülesanne, mille tulemus pole ennustatav ja mida kindlasti ei saa lahendada millegi nii lihtsaga nagu keelekasutuse kokkuleppimine.

Seotud lood
18.09.2020 21.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto