Sisukord
Arvamus
Tänane leht
19.09.2020
Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust (2) Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi (4) Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse (1) Ukraina kogukonda häirib venestamine (6) Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad (9) Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad (3) Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu (1) Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum (1) Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale (3) Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas (1) Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? (3) Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab (3) Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena (1) Ei! See ei saa olla vastus (1) Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe (1) Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? (5) Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Veel üks Eesti film Oscari-tules Mees jõi ennast mägraks (8) Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima (1) Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides (5) EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena (1) Ei! See ei saa olla vastus (1) Digikultuur. Videomängude võidukäik (2) Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad (10) Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! (6) Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv «Talendid rajale»: nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Eestimaa rahvastest

2 min lugemist
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele FOTO: Teataja/Digiteeritud Eesti Ajalehed/Avalik Omand

Kui Eesti end veidi üle saja aasta tagasi iseseisvaks kuulutas, kandis dokument pealkirja «Manifest Eestimaa rahvastele». Siin elas eestlaste kõrval teisi rahvaid, kellele noor riik pakkus kultuuriautonoomiat. Neid on meie kõrval ka praegu, kuigi ajalugu on rahvuste mustrit Eestis kõvasti ümber kujundanud.

Pöördepunkt oli Teine maailmasõda. Sõjaeelsest ja sajanditevanusest baltisaksa või rootsi kogukonnast on isiklikke mälestusi praegu võibolla üksikutel väga vanadel inimestel, ülejäänutele sai igapäevaseks nõukogude ajal kujunenud vene keelt kõnelev vähemus.

Kompartei kolonisatsioonipoliitika püüdis luua nõukogude rahva nimelist kooslust. Oma rahvuspiirkonnast lahkuma sunnitud või meelitatud inimesed muudeti küüditamiste, komsomoli löökehituste ja majanduspoliitika abil juurteta inimeste massiks, kellest suur osa polnud üldse venelased, kuid oma tegeliku rahvuse rõhutamist peeti «natsionalismiks» ja häbiasjaks.

Nii kujunes ka Eestist «paljurahvuseline» Nõukogude vabariik, kus etniline paljusus tegelikult kuhtus vene keele poliitilise, administratiivse ja olmelise domineerimise tõttu. Nii segati rahvaid ja kasutati neid üksteise venestamiseks.

Nüüdseks on Nõukogude Liidu lagunemisest möödunud kolmkümmend aastat, aga päriselt ei ole me veel selle aja mõttemallidest vabanenud. Tänases Postimehes on artikkel Eesti ukraina kogukonnast, mille liikmed tunnevad end puudutatuna sellest, et eestlaste silmis on kõik slaavi päritolu inimesed kokku üks venekeelne kogukond, aga ka sellest, kuidas suhtumine võõrtöölistesse mõjutab Eesti ukrainlaste enesetunnetust.

Uuringud näitavad, et iseseisvas Eestiski on vähemusrahvaid läinud üle vene keelele. Nii toimub nõukogude rahva taastootmine Eesti vene koolis siiani edasi.

Isegi kui paar aastakümmet tagasi võis vene emakeelt kõnelevaid inimesi pidada lihtsalt venekeelseteks, on aeg siin teinud tõsiseid korrektiive ja selline liigitus ei ole enam adekvaatne. Määravaks sai kindlasti Venemaa agressioon Ukrainas, mis sugulasrahvaste suhted rikkus, samuti on Valgevene revolutsioon tõstnud valgevenelaste eneseteadvust.

Teistsugused on ka nende inimeste hoiakud, kes on Eestisse saabunud Venemaalt või Ukrainast viimastel aastatel – nad on tulnud iseseisvasse Euroopa Liidu liikmesriiki, mitte sattunud Eestisse ootamatult Nõukogude Liidu lagunemise tõttu. Kõigel sellel võiksid olla ja peaksid olema järelmid ka meie lõimimis-ja hariduspoliitikale.

Siiani püsib arvamus, et slaavi taustaga lapsed peaksid minema vene õppekeelega kooli, iseenesestmõistetavaks peetakse ka seda, et mujalt endistest Nõukogude Liidu vabariikidest tulnud pered teevad sama valiku. Uuringud on näidanud, et seetõttu on iseseisvas Eestiski aja jooksul väiksemaid vähemusrahvaid läinud üle vene keelele. Nii toimub nõukogude rahva taastootmine Eesti vene koolis siiani edasi.

Sellest poliitikast peaksime Eesti iseseisvusdeklaratsiooni vaimust lähtudes loobuma. Eesti huvides on pakkuda muu kodukeelega lastele koolis tuge oma emakeele hoidmiseks, selleks tuleks luua seaduslik raamistik. Eeskätt on vaja tagada, et kõik uued sisserändajad valiksid oma lastele eestikeelse kooli, mille juures tuleks luua võimalusi õppida ka oma emakeelt, kui selleks on piisavalt sama taustaga õpilasi. Eestimaa rahvad ei vaja jätkuvat venestamist.

Seotud lood
18.09.2020 21.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto