Riigi maaelulaen aitab neid, keda pangad ära põlgavad

Maaelu koroonalaenu said ka riigikogulase Kersti Sarapuu ettevõtted, millele kuuluvad Paides ujula ja hotell. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Maaelu koroonaraha 200 miljoni eurosest kaukast on ettevõtjateni jõudnud praeguseks pea 40 miljonit eurot, peale põllumajandus- ja toidutootjate on laenu saanud ka ääremaale rajatavad ettevõtmised, keda pangad naljalt aidata ei taha.

Maaelu koroonaraha 200 miljoni eurosest kaukast on ettevõtjateni jõudnud praeguseks pea 40 miljonit eurot. Peale põllumajandus- ja toidutootjate on laenu saanud ka ääremaale rajatavad ettevõtmised, keda pangad naljalt aidata ei taha.

Mai keskel avanesid laenukraanid ja ettevõtted jooksid tormi: kuu ajaga oli 100 miljoni eurosest meetmest laenusoove 82 miljoni euro ulatuses, millest 19 miljoni euro osas oli põhimõtteline otsus juba tehtud.

Kuna maaelu koroonalaenuks ettenähtud raha oli sellises tempos kiiresti otsa saamas, pani maaeluminister Arvo Aller nädal enne jaanipäeva sihtasutusele ette uued juhised: kaasfinantseerimiseta võib suurim laenusumma olla üks miljon eurot, seda ületav osa tuleb teha pankadega pooleks, kuid Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) laenuosa ei tohi ületada kahte miljonit eurot.