Aga osa medikaane tekib märksa jahedamates tingimustes: veetemperatuur on alla 20 kraadi, õhk veelgi jahedam. Seetõttu ei oldagi üksmeelel, millist tüüpi tormiga on tegu. Ka Atlandi ookeanil tekib medikaane, kuid neid nimetatakse siiski teisiti – orkaanideks või troopilisteks tormideks, näitena orkaan Pablo 2019. aasta oktoobri teises pooles Assooride lähedal. Miks medikaan? Sest veetemperatuur on madal, alla 26 kraadi ja õhumass jahe, nii et saavad tekkida tugevad tõusvad õhuvoolud, mis panevad aluse sellisele tormile.
Polaartsüklon on haruldast tüüpi torm enamasti Arktikas, kui jäävaba vee kohal on väga külm õhumass, nii et õhuga võrreldes soe niiskus kerkib vee kohalt üles ja loob vägeva tormi. Läänemerel on teada üks polaartsüklon, mis tekkis 2012. aasta veebruaris: vesi oli jäävaba, aga õhk kuni –35 kraadi.
Eestis troopilisi tsükloneid ei ole, aga nende jäänused võivad siiski siiamaile jõuda. Seda on uurinud Tarmo Tanilsoo.
Meie ilma mõjutavad vägevad tormid, mis tegutsevad küll Norra merel, küll Läänemere lõunaosa kohal, aga toovad meile südasuvise soojuse. Õhusoe kerkib koguni 24 kraadini.