Lõppenud suvel ülisuurt tähelepanu saanud Lusitaania ehk Hispaania teeteod jõuavad pahatihti Eestisse võõramaiste istikute mullapallidel. Nii tasub söögipoest või aiandist taimi ostes olla teomunade suhtes tähelepanelik. Iga mullast leitud ümmargune pallike ei ole siiski teomuna. Värvilised pallikesed on väetiseterad ja teomune tasub kahtlustada, kui leiate valkjad, klaasjalt läbipaistvad pallid. Need tuleb kindlasti ära korjata ja keeva veega üle valada.
Hispaania teeteo mune tasub nüüd sügisel otsida ka aias ja need enne talve hävitada. Üks teetigu ei ela kaua – pool aastat kuni aasta, aga jõuab suve jooksul muneda 400 või enamgi muna. Valged umbes kolmemillimeetrise läbimõõduga munad asuvad enamasti 20–30 kaupa ning neid võib otsida kompostihunnikutest ja kõdukihi alt, samuti tasub piiluda kivide, pottide ja lauahunnikute alla. Kel peenrad multšitud, võiks sellegi sees sobrades mune otsida.
Selle loo juures olevad pildid oma koduaias teinud Dana Uint-Mänd rääkis, et on nende suurte nälkjatega hädas paar-kolm aastat, aga tänavu on olukord eriti hull. Teomune on ta leidnud isegi lillepeenrast kivide alt.
Hispania teeteo munad arenevad 3,5–5 nädalat. Täiskasvanud ja siginud nälkjas tavaliselt sureb sügisel, noorloomad ja munad talvituvad kõdus või kompostis.
Eestis on esmalt Lusitaania teeteona tuntuks saanud võõrliik levimas üle kümne aasta, seni on nende vastu võitlemine jäänud ainult aiapidajate õlule ja nii see vähemalt lähiajal jätkub. Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Merike Linnamägi tõdes, et Põhjamaade kogemuse järgi on tegu hästi kohandunud liigiga.
„Näiteks Rootsis on Lusitaania teetigu elanud juba 40 aastat, seega mingit imelist võluvitsa selle liigi vastu võitlemiseks oodata ei tasu. Jätkuvalt on efektiivseim meetod tigude kokkukorjamine ja hävitamine,” nentis ta.
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd rääkis, et Hispaania teetigu on eelkõige põllumajandus- ja aiakahjur, ent liigi mõju keskkonnale laiemalt ei ole veel tõestatud. „Tuginedes teiste riikide kogemusele on tõenäoline, et sellest võõrliigist Eestis enam lahti ei saa,” sõnas ta.
„Keskkonnaamet peab oluliseks Hispaania teeteo arvukuse ohjeldamist ja edasise levitamise piiramist. Seetõttu nõustame kohalikke omavalitsusi ja kogukondi ning jagame teavet meedia vahendusel,” rääkis Tammekänd. „Samuti koondab Keskkonnaamet rakenduslike uuringute teavet ja kogemusi ning koostab 2021. aasta suveks Hispaania teeteo tõrje tegevuskava.”
Kui piirkonnas on Hispaania teetigu laiemalt levinud, tasub naabritega ühendust võtta ja üheskoos kohalikust omavalitsusest abi otsida. Nimelt saab Keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust probleemsete liikide, sealhulgas Hispaania teeteo tõrjeks (kik.ee/et/toetatav-tegevus/looduskaitse-programm-0). Toetust saavad taotleda vaid juriidilised isikud, näiteks kohalik omavalitsus või MTÜ. Keskkonnaprogrammi taotlusvoor avatakse kord aastas, iga aasta alguses ja otsused langetatakse suve alguseks. Seega oleks õige aeg alustada tegutsemist selle nimel, et kavandada toetuse taotlemist Hispaania teeteo tõrjeks alates järgmise aasta suve teisest poolest.
