Poliitaasta esimene umbusalduskatse ebaõnnestus

Rahandusminister Martin Helme. FOTO: Tairo Lutter

Eilne katse umbusaldada rahandusminister Martin Helmet (EKRE) oli sügisesse jõudnud poliitaasta esimene. Võrdluseks: möödunud aasta kaheksa kuu jooksul jõudis opositsioon anda praeguse võimuliidu vastu sisse neli umbusaldusavaldust. Nagu varasematel kordadel, pidasid koalitsiooni hääled ka eilsel hääletusel ning minister Martin Helme jäi häältega 53:45 ametisse.

Kuigi valitsusele olnuks ka kevadises koroonakriisis nii mõndagi ette heita, otsustati eilse umbusalduskatse ühe vedaja, Reformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul valitsust umbusaldusega kriisi ajal mitte koormata. Nüüd, riigikogu sügisistungjärgu teisel nädalal tuletasid opositsioonisaadikud Martin Helmele umbusaldust avaldada püüdes ministrile meelde nii suve jooksul kogunenud materjale kui ka varasemat.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Solvavad sõnavõtud

Nii meenutas näiteks riigikogulane Kristina Šmigun-Vähi (Reformierakond) Helmele tolle märtsikuist sõnavõttu naistearstide kohta, kus minister sõnas, et naistearstid on aborte tehes rikkunud Hippokratese vannet. Helme ei ole enda sõnul kunagi solvanud ühtegi naistearsti ning märkis oma sõnavõtu kaitseks, et solvumine on miski, mida ei ole võimalik objektiivselt mõõta. «Kui keegi on solvunud, siis ma ütlesin selle kohta, et võtke ennast kokku,» sõnas Helme.

Umbusaldustekstis heideti Helmele ette riigikogu, presidendi ja põhiseaduslike institutsioonide halvustamist ning ühiskonna eri gruppide solvamist. Aga ka seda, et minister on keeldunud andmast intervjuusid valitsuse pressikonverentsile akrediteeritud Ekspress Grupi väljaannetele. «Selline käitumine ei sobi kokku avatud valitsemise kultuuriga,» märkisid opositsioonisaadikud.

Riigikogu liige Andres Sutt (Reformierakond) meenutas, kuidas rahandusminister süüdistas Eesti Panga presidenti ideoloogilises motiveerituses ja nimetas panga eelarvepoliitilisi soovitusi barbaarseks, sest need ei sobinud kokku tema maailmavaatega. «Eesti vajab kompetentset rahandusministrit,» ütles Sutt. Samuti märkis ta, et rahandusminister on seadnud kahtluse alla kaitseväe juhataja pädevuse ning sekkunud rahandusministrina riigikaitse planeerimisse, eirates kaitseministrit ja pikaajalist kaitseplaneerimist. «Selline käitumine kujutab üheselt ohtu Eesti julgeolekule,» sõnas Sutt.

23.09.2020 25.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto