Sisukord
Arvamus
Tänane leht
24.09.2020
Eesti Eesti teed karjuvad raha järele (14) Poliitaasta esimene umbusalduskatse ebaõnnestus (32) Juulis juhita jäänud terviseamet sai uue direktori «Vahel on ikka tunne, et ei jaksa, aga tuleb elada!» Eesti lühiuudised Sindi rahaautomaat lasti õhku gaasiga (1) Peeter Helmele nõutakse tingimisi vangistust (6) Mustakivi tulistaja raiub, et tulistas meest kuus korda enesekaitseks (10) Majandus Telia juht: kõik hinnad paneme paika kohapeal (2) Majanduse lühiuudised Euroopa kohus lubab Airbnb tegemisi piirata Välismaa Välismaa lühiuudised Uus rändepakt ⟩ Euroopa Komisjon pani rõhu illegaalidest vabanemisele (5) Soome valitsuse hõive-eesmärke ei peeta reaalseks PÕHJALA VAADE ⟩ Taani 2021. aasta riigieelarve – kõike muud kui tavaline KOHALIK VAADE ⟩ Nappi eelarvetekki peab Lätis jaguma paljudele külmetajatele Arvamus Juhtkiri ⟩ Euroopa vastus rändele Tõnis Oja: kui hunt lõpuks tuli Arnold Unt: sõjaohvrite hauapaikadest (10) Jaak Valge: kolm müüti sisserände kohta (14) T. G. Karasjov Orgusaar: kadakasakslus kui norm ehk kupjate mentaliteet (19) Karoliina Lorenz: haridus ja teadus on riigi tulevik (2) JULGEOLEK ⟩ Gert Antsu: idapartnerlusriigid väärivad Eestilt parimat nõu (2) JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: memmede põlvkond aitab eksportida edu (4) Isabel Mari Jezierska: mida on ühist Poolas, USAs ja Valgevenes toimuvatel meeleavaldustel? (14) Kultuur Eesti muusika nägu saatuslikul koroona-aastal on kammerlik ja endasse süüviv Julges tantsukeeles olulised teemad, mis kõnetavad just täna Sport Eksperttunnistaja Port: enim torkas silma kasutatud ainete paljus ja sihipärane tegevus Spordi lühiuudised Videod ⟩ Kuri koroonaviirus tegi Eesti võrkpallile omamoodi kingituse Reis Reisiuudised Berliin kahe päevaga Maa Elu Nädala mõte: kas maal on ikka hea elada? (2) Polli aiad annavad rikkaliku saagi Eesti künnimeistrid jäid ka sel aastal alistamatuks Inimtühjale saarele võib minna sügispiknikku pidama Mida peab teadma ise korstnat pühkides? (6) Veinitegu pakub maitsmis- ja avastamisrõõmu Tormiga võib ka tuulevaikus valitseda Eluks vajalik vitamiin, millega liialdada ei tasu Maasikvaarikas kannab vilju külmadeni Sügisel korjake aiast Lusitaania teeteo munad kokku Üle kivide-kändude roninud kanala omanik püssi põõsasse ei viska (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri ⟩ Euroopa vastus rändele

2 min lugemist
  • Euroopa Komisjoni rändeplaan aitab toime tulla tulevaste rändevoogudega
  • Eesti jaoks on rändeplaan realistlik ja jõukohane
  • Mõned liikmesriigid on migrantide osas avatumad kui teised
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Viis aastat tagasi oli Euroopa Liit silmitsi pretsedenditu sisserändega Lähis-Idast ja Aafrikast. Suutmatus sellele adekvaatselt reageerida vallandas seni suurima tagasilöögi liidu ajaloos – Brexiti. ­Kuigi sisseränne on nüüd tublisti vähenenud, jääb see siiski kauaks liidu ühtsuse üheks suuremaks ohukohaks.

Eelmise aasta seisuga elab Euroopa Liidus legaalselt ligi 21 miljonit inimest, kes pole ELi kodanikud, see on 4,7 protsenti liidu rahvastikust. ­Samal aastal anti liikmesriikides välja kolm miljonit uut elamisluba sisserännanu­tele, asüülitaotlusi esitati ligi 700 000. Võrreldes 2015. aastaga, kui illegaalseid immigrante saabus ­Euroopasse 1,8 miljonit, on olukord tunduvalt paranenud – mullu oli neid üksnes 142 000.

Samas on ka esinenud sisse­rändevoogude haldamisega suuri probleeme, nagu näitab kas või hiljutine Moria põgenikelaagri ­süütamine, mis nõudis üle 10 000 inimese kiiret ümberpaigutamist. Muret tekitab ka pikaaegne trend, et umbes kaks kolmandikku nendest, kelle ­asüülitaotlus lükatakse tagasi, ei lahku tegelikult Euroopast. Ja neid on aastas keskmiselt kuni veerand miljonit. Isegi kui rändevood jäävad praegusele madalale tasemele, on tegu probleemiga, millega toimetulek eeldab ühtset poliitikat ja tõhusat rakenduskava.

Eile avalikustas Euroopa Komisjon uue rändeplaani, mis peaks aitama paremini toime tulla praeguste ja tulevaste rändevoogudega Euroopasse. Tänase Postimehe väliskülgedel on ülevaade plaani üksikasjadest.

Rändeplaani eesmärk on luua kiirem ja tõhusam asüülitaotlejate ja migrantide registreerimise ning haldamise süsteem, et vähendada piiririikide koormust sisserännanutega toimetulekul ja suunata need pikkade viivitusteta edasi kas teistesse liikmesriikidesse või siis kodumaale tagasi.

Arvestades paljude liikmesriikide, kaasa arvatud Eesti vastuseisu sisserändele, on plaan koostatud realistlikult. Kedagi ei kohustata migrante vastu võtma.

Arvestades paljude ­liikmesriikide, kaasa arvatud Eesti vastuseisu sisserändele, on plaan koostatud realistlikult. Kedagi ei kohustata migrante vastu võtma, sellele on alternatiivseid viise piiririikidele solidaarsuse avaldamiseks – näiteks toimetada kodumaale sisserännanuid, kes ei saanud Euroopasse jäämise luba.

Uus plaan näeb seega ette kohustuslikku osalemist rände haldamises, kuid võimaldab selleks paindlikke viise. Samas ei vasta rändeplaan kõige tähtsamale küsimusele, mis 2015. aasta migrandikriisi suuresti teravdas – kui avatud või suletud peaks ELi sisserände suhtes üldse olema.

See on põhimõtteline küsimus, milles liikmesriikidel pole ühtset seisukohta: mõni, nagu Saksamaa ja ­Rootsi, on olnud väga avatud, mõni aga ­üldse mitte. Suurim vastuseis ELi ühtsele ja solidaarsele rändekavale on seni tulnud hirmust, et sellest kujuneb immigratsioonipump, mis ohustab turvalisust ja rahvuslikku identiteeti.

Uus rändeplaan lubab arvestada liikmesriikide erineva suhtumisega ning tõhustada ka immigrantide liikumise kontrolli liikmesriikide vahel. Kui loodav rändehaldussüsteem suudab tundlikult respekteerida liikmesriikide suveräänsust rändepoliitikate kujundamisel ning rände­vooge ka praktikas tõhusamalt kontrollida, oleks kogu Euroopa huvides, et leitaks kõiki ­liikmesriike rahuldav ja ka tegelikult toimiv kompromiss.

Seotud lood
23.09.2020 25.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto