Isabel Mari Jezierska: mida on ühist Poolas, USAs ja Valgevenes toimuvatel meeleavaldustel?

Toona tundus, et kui varem näis meeleavaldamine olevat meile kui noortele Eestis elavatele inimestele midagi võõrast, mis pole pärast taasiseseisvumist enam paslik, siis miski muutus ja meele avaldamisest sai elementaarne osa meie ühiskondlikust elust. Ilmselt selgines see, et meeleavalduse ajend ei pea olema ilmtingimata millegi või kellegi vastu – võib lihtsalt seista demokraatia, vabaduse, õigluse, looduse, tuleviku, heaolu, teaduse, teaduspõhisuse või saja muu asja eest. Meil on võimalik minna Toompea ette ja skandeerida, kui meel on murelik. See on meile antud, omal ajal higi ja pisaratega meelt avaldades välja võideldud. Meil rahumeelselt... igal pool mujal ei olnud see aga alati võimalik.