Soome valitsuse hõive-eesmärke ei peeta reaalseks

  • Soome valitsus lubab kümnendi lõpuks aidata tööle vähemalt 31 000 inimest.
  • Vastaste arvates vähendatakse aga samal ajal teise käega tööhõivet.
  • Teravat vastasseisu ennustab nn pensionitoru süsteemi võimalik lõpetamine.
  • Soome riigivõlg kerkib üle 70 protsendi SKTst.
Soome rahandusministri Matti Vanhaneni kinnitusel pole praegu aeg mõelda kokkuhoiule ning võlakoorma kahandamisele, sest see kahandaks võrdsust ja sidusust Soome ühiskonnas.  FOTO: Kimmo Brandt/Epa/Scanpix

Peaminister Sanna Marini valitsus on seadnud Soome lähiaja tähtsaimaks sihiks tööhõive suurendamise, kuid nii opositsioon kui ka ettevõtjad leiavad, et tuleva aasta riigieelarve sõnadele suurt tuge ei paku, vaid hoopis lükkab tegelikke samme edasi tulevikku.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tutvustades läinud nädalal viiest parteist koosneva koalitsiooni eelarvekava, selgitas sotsist valitsusjuht, et kavandatavate tööturumeetmetega peaks Soomes tööhõive kasvama aastakümne lõpuks 31 000 – 36 000 inimese jagu ning selle valitsuse tööperioodi kestel on plaanis töötada välja meetmed, mis kaugemas tulevikus kasvataks Soomes tööl käivate inimeste hulka varem lubatud 60 000 asemel lausa 80 000 võrra.

Esmajärjekorras peaks seda toetama karmimate nõudmiste kehtestamine töötutoetuse saamiseks: töötu peab edaspidi sõltuvalt elukohast, tööturu olukorrast ja nõustaja hinnangust tema võimetele kandideerima kuus kuni neljale töökohale. Lisaks kärbib valitsus tuleval aastal väikelaste hoiutasu, et aidata vanemad kiiremini tööle.

Helsingin Sanomat tõi samas oma analüüsis esile, et lubatud lisanduvate töökohtade arvus ei kajastu see, et teiste valitsuse otsustega – näiteks keskkonnaga seotud reformid – jälle kärbitakse riigi töötajaskonda umbes 6000 inimese jagu. Soome Tööstuste Keskliidu hinnangul tuleb valitsuse eesmärkidest lahutada koguni 9000 kaduvat töökohta.

Lisaks mainitud tööturumeetmetele on kaalumisel nn pensioni­toru süsteemi tühistamine või lühendamine. See lubab praegu üle 55-aastastel, kes jäävad töötuks, otse pensionile minna. Kuidas täpselt vanemaealiste hõivet 10 000 – 12 000 inimese võrra suurendada, peavad aga ametiühingud ja tööandjad ise enne novembri lõppu välja pakkuma.

Üks Ilta-Sanomatega vestelnud ametiühinguliider oli eesmärgi suhtes skeptiline: «See pole võimatu, aga on keeruline – ja ebatõenäoline.»

Opositsiooni kuuluva Koonderakonna esimehe Petteri Orpo hinnangul on valitsus hõiveküsimustes liiga aeglane ja nende plaanis haigutab tühjus.

23.09.2020 25.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto