Kelle või mille vastu te Tartu Raekoja platsil streigite?
Streikidega on meil kolm lihtsat nõudmist poliitikutele ja valitsusele. Esiteks, kuulata parimat saadaval olevat teadust – see on võrdlemisi iseenesestmõistetav. Teiseks, teha kõik selle nimel, et Eesti panus üleilmsesse kuumenemisesse jääks alla 1,5 kraadi. Peale selle tuleks Eestis võimalikult kiiresti minna üle taastuvenergia allikatele.
Streikide eesmärk on hoida olukorda rambivalguses. Praegu elame informatsioonist üle ujutatud ühiskonnas, kus iga reklaamplakat, iga telefonireklaam kutsub: tule, võta, osta, jälgi. Sealjuures võivad tihti päris sügavad eluprobleemid ära ununeda ja lihtsalt kuhugi taha kuklasse jääda. Me soovime avalikkuse tähelepanu juhtida sellele, et kliimakriis on meie ümber iga päev.
Oluline on ka poliitikutele näidata, et meie, noored inimesed Eestimaal, soovime elada turvalises keskkonnas ka tulevikus ja tegutseda juba praegu selle nimel.
Seda intervjuud saab lugeda reedeses lehes. Ansambel Hampelmann esitas 1980. aastatel menukalt laulu «Reedene rõõm». Selles on juttu kellestki, kes läheb reedel vanni töönädala mustust ja tuska maha pesema ning puhtusest ja värskusest inspireerituna hakkab rõõmsat, kirge ja joovastust tulvil laulu looma. Mis on praegu teie reedene rõõm?
Kliimastreik, päris ausalt. Kui ma olen nädal aega projekte koordineerinud, tööd teinud, kirjutanud, rääkinud ja kõik pole võib-olla läinud nii hästi, kui oleks tahtnud, siis ma tulen reedel sõpradega Raekoja platsile.
Me seisame, vestleme, teinekord laulame. Ma olen nädala jooksul lugenud palju uudiseid, mis räägivad, kui halvasti maailmal läheb, aga siis tulen kaaslastega kokku, et midagi selle vastu ära teha. See on väga suur rõõmu allikas.
Mis teil nädalavahetusel plaanis on?
Nädalavahetusel plaanin kindlasti minna metsa ja nautida seda looduse ilu, mis meie ümber on. Jalutan ja naudin ilusat sügist. See pikendab reedest rõõmu, siis on esmaspäeval jälle hea ja tasakaalukas alustada.