N, 2.02.2023

Riigieelarve 2021 ⟩ Koroonaviirus võib eelarveauku veel süvendada

Loora-Elisabet Lomp
Koroonaviirus võib eelarveauku veel süvendada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
«Riigieelarve läbirääkimistel kehtib põhimõte, et miski pole kokku lepitud seni, kuni kõik ei ole kokku lepitud,» ütleb sotsiaalminister Tanel Kiik.
«Riigieelarve läbirääkimistel kehtib põhimõte, et miski pole kokku lepitud seni, kuni kõik ei ole kokku lepitud,» ütleb sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Sander Ilvest
  • Sotsiaalministeerium esitas riigieelarvesse 140 miljoni euro eest lisataotlusi.
  • Märksõnad on koroonaviirus, pensionitõus, vaimne tervis, pikaajaline hoolekanne.
  • Kiik: haigekassa võib vajada rahasüsti riigireservist.
  • Rõivas ja Kütt: valitsuse ettepanekud ei lahenda probleeme.

Tuleva aasta riigieelarve läbirääkimistel lasub suur pinge sotsiaalminister Tanel Kiigel (Keskerakond). Koroonapandeemiast räsitud tervishoid vajab senisest suuremat panust, kuklas tiksuvad valimislubadused, esmatähtis on aga saada vajalikku raha Covid-19 kriisiga toimetulekuks.

See tähendab haiglatesse investeerimist, testimisvõimekuse suurendamist ja tagamist, teadus- ja seireuuringute tegemist, isolatsioonipalatite arvu suurendamist ning mitmeid sellega seonduvaid investeeringuid tervishoiusüsteemis.

Riigieelarve kausis on sotsiaalministeeriumilt lisataotlusi ümardatult 140 miljoni euro eest. Need puudutavad Covid-19 seotud kulu, pikaajalise hoolekande paremat tagamist, erakorralist pensionitõusu, vaimse tervise valdkonda, patsiendikindlustust, geenivaramut.

Pikaajaline hoolekanne

«Taotleme lisaraha pikaajalise hoolduse paremaks korraldamiseks ning tõhusamaks pakkumiseks,» lausus Kiik. Minister selgitas, et lisa­rahaga saaks luua täiendavaid teenusekohti, pakkuda konkurentsivõimelist palka ning kvaliteetsemat teenust erihoolekande­asutuses.

Näiteks hooldekodudes, mis on enamasti kas kohaliku omavalitsuse või erasektori käes, saaks siis ministeerium pakkuda tuge koolituste tegemiseks, investeeringute elluviimiseks, hoonete energiasäästlikumaks ja läbipääsetavamaks ehitamiseks, renoveerimiseks. Kiige sõnul on pika­ajalise hoolekande rahastamise küsimus praegu valitsuses arutamisel.

Vaimne tervis kui prioriteet

Ministeeriumi lisataotlus vaimse tervise valdkonnale on üle viie miljoni euro. Kiige sõnul on kõige tähtsam jätkata alkoholitarvitamist vähendavate teenuste korraldamist ning pakkumist. Lisaks on sotsiaalministeeriumile tähtis ka kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamine, ohvriabi, kriisiabi korraldamine.

«Siin on väga palju tähtsaid teemasid, mida tuleb rahvale pakkuda nii Covidi-kriisis kui ka laiemalt,» lausus minister, lisades, et iga 100 000 lisa­eurot tuleb vaid kasuks. «Vaimne tervis on koht, kuhu riik peaks senisest rohkem investeerima,» sõnas Kiik.

Pensionitõus pole kindel

Pensionitõusu ettepaneku esitas sel korral peaminister Jüri Ratas (Keskerakond). «Täpsemaid arvutusi ja tuge pakub sotsiaalministeerium,» lausus Kiik, lisades, et selles küsimuses on läbirääkimised käimas.

Ta meenutas, et peaministri algne taotlus tehti enne koroonaviiruse suurt levikut ning toona oli teada, et pension tõuseb ka indekseerimise tulemusena. Nüüd on aga teada, et indekseerimine tuleb väga madal. Seetõttu tuleb Kiige hinnangul pensione suurendada erakorraliselt ja selle üle peetakse läbirääkimisi.

Kõikide ministeeriumide taotlused kokku ületavad miljardit eurot. Kuna Kiige sõnul tuleb arvestada ka sellega, et riigieelarve on tasakaalust väljas, sõlmitakse kõik kokkulepped tervikuks. «Riigieelarve läbirääkimistel kehtib põhimõte, et miski pole kokku lepitud seni, kuni kõik ei ole kokku lepitud,» selgitas Kiik.

Haiguspäevade hüvitamine

Sotsiaalminister on välja pakkunud idee haiguspäevade hüvitamise süsteemi muutmiseks. Kui praegu hüvitatakse haiguspäevi alates neljandast päevast, siis Kiik on teinud ettepaneku, et hüvitist makstaks alates teisest päevast. See muudatus läheks maksma 15 miljonit eurot aastas. «See eeldab kogu valitsuse ja parlamendi toetust, kuna tuleks ka seadust muuta,» lausus Kiik, kelle sõnul seisavad muudatuse vastu tööandjad.

Võitlus Covid-19ga

Koroonaviiruse teiseks laineks on riik kogunud ühe kuu varu isikukaitsevahendeid, varu on soetanud ka haiglad ning terviseamet. Sotsiaalministeerium on muutnud haigekassa terviseteenuste süsteemi nii, et kui on näha, et pandeemia jõudsalt Eestis hoogustub ning jõuab samasuguse kiirusega haiglatesse, siis on võimalik rohkem isikukaitsevahendeid kasutada.

Riigieelarve läbirääkimistel arutatakse eeskätt vajalikke lisa­investeeringuid isolatsiooni- ja hapnikupalatite arvu suurendamiseks. «Samuti arutame haige­kassa järgmise aasta eel­arvet, mis on haiglatele väga tähtis, et oleks tasandatud alalaekumisest tekkinud miinus,» lausus minister.

Prognooside järgi on haigekassa 173 miljoni euroga miinuses. «Minu huvi on leida raha, et vajalik ravimaht haiglatele tagada,» rääkis minister, kelle sõnul on haiglasüsteemis tervikuna piisavalt raha siis, kui haigekassa miinus saab täidetud. Samas kui koroonaviiruse levik märkimisväärselt laieneb, tuleb vajaminev summa võtta riigireservist. «Kindlasti peab valitsus selleks valmis olema, sest siis ei pruugi piisata haigekassa rahast,» lausus Kiik.

Lisaks on sotsiaalministeerium esitanud taotluse, et suurendada õdede vastuvõttu kõrgkoolides. Samuti on ministeeriumi eesmärk, et õendust õpitaks rohkem, ning need, kes on mujal valdkonnas tööl, naaseksid tööle tervishoidu.

Kust kärpida?

On pakutud, et kampaaniate ning sõel­uuringute tegemine võib tuleval aastal raha­nappuse tõttu lõppeda. Ministri sõnul on see väga otsene panustamine inimeste tervisesse ja eludesse.

«Selliste tegevuste ärajätmine tähendaks kaotatud elusid ning ka täiendavat ravikulu tervishoiusüsteemile. Kampaaniad on mingis mõttes lausa kokkuhoid,» lausus Kiik.

Tema sõnul on tervishoid pikemas perspektiivis kõikides valdkondades ikkagi investeering, kuna tervena ja õnnelikuna elatud aastad aitavad hoida ravikulusid väiksena, mistõttu ei maksa riigil seda valdkonda rahastades nina kirtsutada.

«Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on pigem väga mitu kriitilist kohta, mis vajavad lisaraha, ja ei ole tarbetuid tegevusi, mida saaks pastakaga maha tõmmata ning laualt maha lükata,» ütles Kiik.

Loodetakse eurorahale

Tervisevaldkonnale pakub tuge ka Euroopa Liit toetuste ja fondidega. Kiige sõnul on reaalne ka sealt toetust saada. Kokku taotleb sotsiaalministeerium ELi fondidest järgmiseks eelarveperioodiks 2021–2027 ligi 700 miljonit eurot.

Kiik tõi näiteks, kus euroraha oodatakse, Tallinna haigla projekti. «See on terve Eesti tervishoiusüsteemis tähtis. Sellist võimalust ei pruugi enam kunagi tulla,» lausus Kiik, kelle sõnul on projekti võimalik rahastada mitut moodi.

«Saab rahastada ka nii, et Tallinna linna panus on suurusjärgus 100 miljonit eurot seitsme aasta jooksul ning riigi panus tuleb ELi vahenditest 350–400 miljonit eurot,» selgitas Kiik.

Peale Tallinna haigla loodetakse ELi raha saada veel mitmele haiglale. Taotlusi saab esitada näiteks uute korpuste rajamiseks, palatite renoveerimiseks või erakorralise meditsiini osakondade ümberehitamiseks.

«Need kõik on alles taotlused – kas see leiab ka vahendeid, see selgub hiljem,» toonitas minister, lisades, et nende seas on ka taotlus Lääne-Tallinna keskhaiglale liikumisgalerii ehitamiseks.

Ratase ja Kiige jutt pensionitõusust on õõnes

Taavi Rõivas (Reformierakond), sotsiaalminister aastatel 2012–2014
Taavi Rõivas (Reformierakond), sotsiaalminister aastatel 2012–2014 Foto: Erik Prozes

Sotsiaalministeeriumi valdkonnad hõlmavad enam kui poolt kogu riigieelarvest ning mõjutavad Eesti elu väga ulatuslikult. Kulud sotsiaalvaldkonna toetustele ja hüvitistele kipuvad majanduslanguse ajal pigem tõusma, seda on varem kompenseeritud headel aegadel hoitud ülejäägi arvelt. Seekord tuli kriis teisiti, sest riigieelarve oli suures miinuses juba enne kriisi ning puhvrid kulutati majanduskasvu ajal ära.

Seoses koroonapandeemiaga on näha pigem vajadust tervishoiukulude kasvuks kui kärpeks, kindlasti peaks kõikidel koroonapatsiente vastu võtvatel haiglatel olema kindlus, et n-ö Covid-koodiga kulud kannab haigekassa täies mahus ning tavapärasele lepingule lisaks. Hiljutine uudis, et valitsus ei leidnud nakkushaigla koroonapatsientide turvaliseks eraldamiseks vajalikuks investeeringuks raha, on täiesti vastutustundetu. Mida parem on haiglate võimekus inimesi ravida, seda väiksem on laastav mõju majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Samuti peaks riik suutma senisest märksa paremini tagada isikukaitse­vahendite varu.

Ratase ja Kiige jutt pensionitõusust on õõnes, kuniks ei lõpetata ära tänavu kehtima hakanud keskmise pensioni tulumaksuga maksustamist (kõikide varasemate valitsuste ajal oli keskmine vanaduspension tulumaksuvaba). Soov laenu arvelt pensione (või muid püsikulusid) rahastada on mõistagi lühinägelik ning toob kaasa maksukoormuse tõusu ja aeglasema majanduskasvu tulevikus.

Eelarve ei too lahendust omastehooldajate muredele

Helmen Kütt (SDE), sotsiaalminister aastatel 2014–2015
Helmen Kütt (SDE), sotsiaalminister aastatel 2014–2015 Foto: Ants Liigus

Ma tahaksin tõesti uskuda, et läbirääkimistes järgmise aasta riigieelarve üle seisab sotsiaalminister Tanel Kiik peaminister Jüri Ratase toel vankumatult selle eest, et sotsiaalvaldkonda jõuaks rohkem raha.

Haiguspäevade esimesest või teisest päevast hüvitamise üle alles arutelud tulevad. Leian, et kevadine ajutine meede oli õige lahendus. Nüüd tuleb aga kindlasti sisuline arutelu riigikogus läbi viia. See, et inimesed lähevad tihti tööle ka siis, kui tunnevad ennast halvasti ja haiglaselt, just sellepärast, et sissetulek ei väheneks, on eriti kroonaviiruse ajal lubamatu ja ohtlik kõigile. Seda eriti olukorras, kus sellele viirusele puudub praegu vaktsiin ja ravim. Kehtima peaks ikkagi põhimõte, et haigena tööle ei lähe!

Ootan tõesti huviga, et saaks selgeks ka see, kas pensionitõus tuleb. Kellelegi pole ju teadmata, et väga paljud meie pensionärid elavad vaesuses. Seda eriti üksikud.

Ma kardan, et eelarve, mille Keskerakond, Isamaa ja EKRE on koos kokku pannud, ei too lahendust omastehooldajate muredele, ei lahenda pikaajalise hoolduse ehk hooldekodude parema kättesaadavuse küsimust. Seda just kohatasu ja pensioni suurust, pigem oleks õigem öelda selle väiksust arvestades.

Märksõnad
Tagasi üles