E, 16.05.2022

Rootsi võimupartnerid kirjutasid eelarvesse agaralt nulle juurde

Postimees
Rootsi võimupartnerid kirjutasid eelarvesse agaralt nulle juurde
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Rootsi rahandusministri Magdalena Anderssoni sõnul saab ühiskonna muude probleemidega tegeleda siis, kui võimalikult palju inimesi käib tööl ja loob riigile selleks ressursse. 
Rootsi rahandusministri Magdalena Anderssoni sõnul saab ühiskonna muude probleemidega tegeleda siis, kui võimalikult palju inimesi käib tööl ja loob riigile selleks ressursse. Foto: Janerik Henriksson/TT News Agency/Reuters/Scanpix

Kui Rootsi valitsusparteid ning nende toetuserakonnad nimetavad tuleva aasta eelarvekava ajalooliseks taastepaketiks, mis peab riigi majanduse koroonakriisi järel jalule aitama, heaolu tugevdama ning töökohti looma, siis vaatlejad näevad selles pigem nelja eriilmelise poliitilise jõu soovunelmate kokkuklopsimist laenu najal.

«Mõte on, et oleks väga selge panustamine töökohtadele, töökohtadele, töökohtadele. Peame töötama end kriisist välja. Sest ainult siis, kui kõik, kes seda suudavad, ka käivad tööl, tekib meil ressursse tegeleda ühiskonna teiste probleemidega,» selgitas sotsiaaldemokraadist rahandusminister Magdalena Andersson Rootsi Raadiole.

Muude muredena nimetas ta jõuguvägivalda, koolihariduse ebapiisavat kvaliteeti ja pikki ravijärjekordi.

Hästi ajastatud kasinus

Tööturule hoo sisse saamiseks pikendatakse tuleva aasta eelarvekavaga muuseas töötutoetuse saamise lihtsustatud korda, investeeritakse täiskasvanute kutseõppesse ja kooliharidusse, sealhulgas rootsi keele õppesse. Kõik tööturumeetmed koosmõjus peaks Anderssoni hinnangul looma 75 000 uut töökohta, vahendas Aftonbladet.

Samal ajal on valitsuse moodustavad sotsid ja Rohelised ning nendega teist aastat järjest eelarvekokkuleppe sõlminud Keskpartei ja Liberaalid näinud ette märkimisväärseid maksulangetusi.

Kokku on plaanis reformidele ja muudatustele kulutada rekordilised 105 miljardit krooni ehk üle kümne miljardi euro, kuid suured kulutused tähendavad, et enne 2023. aastat pole lootust Rootsil riigieelarvet miinusest välja tuua.

«See on midagi, mida õppisime finantskriisist: ei tohi muutuda kasinaks liiga vara,» põhjendas rahandusminister pressikonverentsil.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles