N, 2.02.2023

KOHALIK VAADE ⟩ Leedus jagatakse peavõitu korraga kriisi ja külluse aegadel

Vaidas Saldžiūnas
, Ajakirjanik, Vilnius
Leedus jagatakse peavõitu korraga kriisi ja külluse aegadel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kevadised sünged majandusprognoosid ei osutunud tõeks, kui leedulased läksid puhkusteks kogutud raha online-poodides laiaks lööma.
Kevadised sünged majandusprognoosid ei osutunud tõeks, kui leedulased läksid puhkusteks kogutud raha online-poodides laiaks lööma. Foto: Mindaugas Kulbis/AP/Scanix
  • Poliitikud teevad suuri sõnu, aga ei taha eelarvestrateegiat paika panna.
  • Aega võtavad ära tulevad valimised ja koalitsiooniläbirääkimised.
  • Seniseid süngeid prognoose on korrigeeritud optimistlikumaks, kuid selgust pole.

Igal sügisel puhkeb Leedus kaks lahingut: metsad kubisevad omavahel konkureerivatest seenekorjajatest, samal ajal kui parlament, mille liikmeid tihtipeale pilatakse nende seentega võrdse taibukuse pärast, kiskleb järgmise aasta riigieelarve üle. Sellel aastal on nii seente kui ka eurode saagikus erakordselt suur. Rohkelt puravikke ja eelarve ülejääk pakuvad kiusatusi: mida küll teha kogu selle heaga?

Tundub, et kirglikum hobi pakub lihtsamaid lahendusi: tuhanded seenekorjajad saavad valida, kas oma päevasaak müüa, keeta, pruunistada, marineerida või kuivatada. Järgmise aasta eelarve ei ole küll vähem kirglik, ent on tundlikum küsimus, mis vajab suuremat asjatundlikkust, ettevaatlikke kalkulatsioone, poliitilist visiooni ja tahtmist populistlikele üleskutsetele vastu astuda.

Seda tahtmist on tänavu äärmiselt keeruline leida. 11. oktoobril toimuvad parlamendivalimised tähendavad, et paratamatult tahavad poliitikud olla tavapärasest lahkemad ning oma ettepanekuid avalikkuse ees suurelt välja mängida. Kaasa ei aita, et rahapotis on rohkem raha, kui oodati.

Raha ei ole küsimus

Kogu eelarveprotsess on täis vastuolusid.

Esiteks ei ole lahing rahajagamise üle tegelikult veel üldse alanud. Komisjonides küll jageletakse, ent poliitikud on suuresti hõivatud teiste murede lahendamisega. Eelarve kohta tahavad nad teha vaid suuri sõnu, mitte maha istuda ega strateegiat paika panna. See on heade aegade tunnus.

11. oktoobril toimuvad parlamendivalimised tähendavad, et paratamatult tahavad poliitikud olla tavapärasest lahkemad ning oma ettepanekuid avalikkuse ees suurelt välja mängida. Kaasa ei aita, et rahapotis on rohkem raha kui oodati.

Juba eelmisel aastal hoiatasid paljud eksperdid, et tuleb majanduskriis. Ent toona ei osanud mitte keegi ette näha, kui mõjukaks saab Covid-19 pandeemia kogu maailmas. Tänavu kevadel prognoosis Euroopa Komisjon, et Leedu saab rängalt kannatada ja SKT väheneb 7,9 protsenti. Süngemad ennustused nägid ette isegi kahekohalist kukkumist – must mälestus 2009. aasta kriisist.

«Ida-Euroopa Covid-19 majanduslangus võib sarnaneda postkommunistliku kriisiga,» hoiatas The Economist mais. Tõde oli ennustustest kaugel: Leedu koroonaviiruse piirangutest langes SKT vaid 3,8 protsenti, võrreldes eelmise aasta aprilli-juuni perioodiga. Luminori panga ökonomist Žygimantas Mauricas tõi välja, et kui esialgu oodati 8-protsendilist palgalangust, siis tegelikult sissetulekud kerkisid 8,2 protsenti ja jaekaubandus kasvas 6,8 protsenti. Valeks osutusid ootused, et inimesed hoiavad kokku mustadeks sügispäevadeks. Selle asemel kulutati puhkustele mõeldud raha ostuhulluses ära online-poodides.

Après nous, le déluge (pärast meid tulgu või veeuputus) mentaliteet näitab ennast ka mujal kui tarbimises. Rahandusminister pidi korduvalt muutma majandusprognoosi: 7-protsendiliselt languselt 5,5-protsendiliseks teises kvartalis, viimaste arvude järgi juba 1,5 protsendi peale. Rahandusminister Vilius Šapoka sõnul on lootus, et järgmisel aastal kasvab majandus 3,3 protsenti. Ta rõhutas, et eelarve tuleb siiski negatiivne ning riik peaks hoiduma kulutuste suurendamisest.

Osa poliitikuid ütleb siiski, et defitsiiti ei tulegi – ainult ülejääk. Majandusteadlased nõustuvad.

«Riigivõlg kasvab peaaegu 50 protsendini SKTst, aga see tähendab ikkagi ühte Euroopa kõige väiksemat võlataset ning madalad intressimäärad järgmise kuue aasta jooksul tähendab, et jätkusuutlikkusega ei ole muret,» lisas Swedbanki peaökonomist Nerijus Mačiulis. Euroopa Liidu seitsmeaastasest eelarveperioodist 2021.–2027. aastal on Leedule eraldatud 14,5 miljardit eurot, nii on poliitikutel kerge eirata üleskutseid rahakülvamisest hoiduda.

Planeerimisest jääb vajaka

Niigi on tänavu olnud lubaduste aasta ning mitte ainult valimiste pärast. Mõni neist, nagu lubadus kompenseerida arstidele ja õpetajatele nende pühendunud töö eest, on juba murtud. Ent pensionärid said lubatud 200-eurose lisahüvitise kätte.

Ees ootavad siiski väljakutsed. Ühelt poolt pole kuhugi kadunud Covid-19 pandeemia. Uued juhtumid on hüppeliselt tõusnud ja valitsus ei suuda kinnitada, et tulemas pole sama kaootilist olukorda kui kevadise ühiskonna sulgemise ajal. Veel praegugi kasvab töötus ja 230 000 inimesel ei ole ametikohta. Naaberriigis Valgevenes valitseb ebakindlus ning Leedu tunneb muret võimalike põgenike, piiritülide ja ühiste äriplaanide seiskamise pärast. Samal ajal kardavad inimesed uusi puhanguid haiglates ning vaktsiinihankes pole selgust. See kõik nõuab täiendavaid kulutusi.

Teisalt rõhutas minister Mačiulis, et valdavalt laenurahast paisutatud ülejäägi puhul tuleb mõelda rohkem kui majanduse taastamisele või abipakettide kokkupanekule, vaid ka struktuursele probleemilahendusele ja konkurentsivõime tõstmisele.

Ei valitsus ega eriti parlament ole ajalooliselt suutnud strateegiliselt planeerida. Horisondil terendavad valimised ja teadmatus selle kohta, kes need võidab, tähendab, et tänavu söövad väärtuslikku aega ära veel ka koalitsiooniläbirääkimised.

2020. aasta näitas, et nii lootusrikkad kui ka mustad prognoosid osutusid valeks. Oleks Vene rulett hakata praegu tegema ennustusi 2021. ja sellele järgnevateks aastateks. Üks on siiski selge: külluseaastad ei jää kestma ja vähene plaanimine hakkab ühel päeval näpistama.

Märksõnad
Tagasi üles