Läbiv punane joon on inimeste aitamine, hoidmine ja tööturule tagasi toomine – ehk hoida majanduse rattad töös. Norra töötus saavutas aprillis ajaloolise kõrgpunkti, olles pärast seda küll langustrendis, kuid endiselt on umbes 200 000 inimest osaliselt või täiesti tööta.
Kuid unustatud ei ole ka kliimaeesmärke ehk soovi tugevdada kliimapoliitikat, ühistransporti, toetada elektriautode kasutuselevõttu ning tööstust ja kaubandust, nii et inimesed saaksid teha rohelisi valikuid.
Hea ja tugeva ühiskonna kindlustamise all peab Solberg silmas kindlustunnet ja usaldust üksteise vastu, sest vaid nii saab tema sõnul terve ühiskonnana praegusest ebakindlast ja ärevast ajast välja tulla. Kuidas see ja teised laiad teemad konkreetsemalt ja arvuliselt väljenduvad Norra 2021. aasta eelarvekavas, saab avalikkus teada 7. oktoobril.
Küll aga on Solberg kinnitanud, et rohepööret, eraettevõtluse kasvu ning töökohtade arvu suurenemist ei ole praegu võimalik saavutada, kui hakata ettevõtlust uute maksude või maksutõusudega koormama. Samuti on jõudnud avalikkusesse tilkuda teave, et valitsus soovib toetada 100 miljoni krooni ehk umbes 9,3 miljoni euroga liikumispuudega lapsi ja noori. Koroonakriisi tagajärgede leevendamiseks on eelarves ligi kuus miljardit, sellest omakorda 3,8 miljardit vaktsiini ostmiseks, kirjutab väljaanne VG.
Koroonakriisi tagajärgede leevendamiseks on eelarves ligi kuus miljardit, sellest omakorda 3,8 miljardit vaktsiini ostmiseks.
Norrat ei oota erakordne riigieelarve mitte ainult majanduslike tormituulte ja koroonakriisi tõttu, vaid seda mõjutab suuresti ka tõsiasi, et see eelarve on viimane, mille paneb kokku ja viib ellu praegune Solbergi valitsus. Norralased asuvad uut parlamenti valima järgmise aasta 13. septembril.