PÕHJALA VAADE ⟩ Norra eelarvekava tõotab läbirääkimisi keemistemperatuuril

Siv Jenseni poolt on oodata läbirääkimistel Solbergi valitsusega tulist lahingut, kui tema nõudmistele vastu ei tulda. Foto: BENOIT TESSIER/Reuters/Scanpix

• 2021. aasta riigieelarvet raamistavad kuus Norrale olulist teemat.
• Läbiv punane joon on inimeste aitamine, hoidmine ja tööturule tagasi toomine.
• Antud eelarve on viimane, mille paneb kokku ja viib ellu praegune valitsus.
• On oodata valitsuse ning opositsiooni ja huvigruppide lahingut.

Inimesed tagasi tööturule, eraettevõtluse kasvu toetamine, rohepööre kliimaeesmärkide saavutamiseks, hariduslubaduste täitmine, erivajadustega inimeste kaasamine tööellu, hea ja tugeva ühiskonna kindlustamine – need kuus laia ja Norrale hingelähedastest väärtustest kantud teemat raamistavad peaminister Erna Solbergi sõnul 2021. aasta riigieelarvet, mille peamine eesmärk on tõmmata riik välja koroonakriisist.

Läbiv punane joon on inimeste aitamine, hoidmine ja tööturule tagasi toomine – ehk hoida majanduse rattad töös. Norra töötus saavutas aprillis ajaloolise kõrgpunkti, olles pärast seda küll langustrendis, kuid endiselt on umbes 200 000 inimest osaliselt või täiesti tööta.

Kuid unustatud ei ole ka kliimaeesmärke ehk soovi tugevdada kliimapoliitikat, ühistransporti, toetada elektriautode kasutuselevõttu ning tööstust ja kaubandust, nii et inimesed saaksid teha rohelisi valikuid.

Hea ja tugeva ühiskonna kindlustamise all peab Solberg silmas kindlustunnet ja usaldust üksteise vastu, sest vaid nii saab tema sõnul terve ühiskonnana praegusest ebakindlast ja ärevast ajast välja tulla. Kuidas see ja teised laiad teemad konkreetsemalt ja arvuliselt väljenduvad Norra 2021. aasta eelarvekavas, saab avalikkus teada 7. oktoobril.

Küll aga on Solberg kinnitanud, et rohepööret, eraettevõtluse kasvu ning töökohtade arvu suurenemist ei ole praegu võimalik saavutada, kui hakata ettevõtlust uute maksude või maksutõusudega koormama. Samuti on jõudnud avalikkusesse tilkuda teave, et valitsus soovib toetada 100 miljoni krooni ehk umbes 9,3 miljoni euroga liikumispuudega lapsi ja noori. Koroonakriisi tagajärgede leevendamiseks on eelarves ligi kuus miljardit, sellest omakorda 3,8 miljardit vaktsiini ostmiseks, kirjutab väljaanne VG.

Koroonakriisi tagajärgede leevendamiseks on eelarves ligi kuus miljardit, sellest omakorda 3,8 miljardit vaktsiini ostmiseks.

Norrat ei oota erakordne riigieelarve mitte ainult majanduslike tormituulte ja koroonakriisi tõttu, vaid seda mõjutab suuresti ka tõsiasi, et see eelarve on viimane, mille paneb kokku ja viib ellu praegune Solbergi valitsus. Norralased asuvad uut parlamenti valima järgmise aasta 13. septembril.

Seetõttu on 2021. aasta eelarve ümber oodata valitsuse ning opositsiooni ja huvigruppide viimase sekundini vältavat lahingut. Eriti paistavad silma Siv Jenseni ja tema juhitud sisserändekriitika poolest tuntud Arengupartei (Frp) torked.

Ajalehe Aftenposten teatel plaanib valitsus teha ettepaneku võtta järgmisel aastal vastu 3000 kvoodipagulast ning eraldada arenguabile üks protsent SKTst ehk umbes 40 miljardit krooni. Jensen nõuab häälekalt pagulaskvoodi – parim oleks üldse mitte kvoodipagulasi vastu võtta – ja arenguabi kärpimist ning maksude alandamist. Teine teema, mida Frp avalikkuses üles krutib, on pensionitõus. Niisiis on Frp ja Jenseni poolt oodata läbirääkimistel Solbergi valitsusega tulist lahingut, kui nõudmistele vastu ei tulda.

Seega võib arvata, et Norra 2021. aasta eelarvekava läbirääkimised saavutavad sel sügisel keemistemperatuuri.