E, 16.05.2022

PÕHJALA VAADE ⟩ Norra eelarvekava tõotab läbirääkimisi keemistemperatuuril

Triin Oppi
, kolumnist
Norra eelarvekava tõotab läbirääkimisi keemistemperatuuril
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Siv Jenseni poolt on oodata läbirääkimistel Solbergi valitsusega tulist lahingut, kui tema nõudmistele vastu ei tulda.
Siv Jenseni poolt on oodata läbirääkimistel Solbergi valitsusega tulist lahingut, kui tema nõudmistele vastu ei tulda. Foto: BENOIT TESSIER/Reuters/Scanpix

Inimesed tagasi tööturule, eraettevõtluse kasvu toetamine, rohepööre kliimaeesmärkide saavutamiseks, hariduslubaduste täitmine, erivajadustega inimeste kaasamine tööellu, hea ja tugeva ühiskonna kindlustamine – need kuus laia ja Norrale hingelähedastest väärtustest kantud teemat raamistavad peaminister Erna Solbergi sõnul 2021. aasta riigieelarvet, mille peamine eesmärk on tõmmata riik välja koroonakriisist.

Läbiv punane joon on inimeste aitamine, hoidmine ja tööturule tagasi toomine – ehk hoida majanduse rattad töös. Norra töötus saavutas aprillis ajaloolise kõrgpunkti, olles pärast seda küll langustrendis, kuid endiselt on umbes 200 000 inimest osaliselt või täiesti tööta.

Kuid unustatud ei ole ka kliimaeesmärke ehk soovi tugevdada kliimapoliitikat, ühistransporti, toetada elektriautode kasutuselevõttu ning tööstust ja kaubandust, nii et inimesed saaksid teha rohelisi valikuid.

Hea ja tugeva ühiskonna kindlustamise all peab Solberg silmas kindlustunnet ja usaldust üksteise vastu, sest vaid nii saab tema sõnul terve ühiskonnana praegusest ebakindlast ja ärevast ajast välja tulla. Kuidas see ja teised laiad teemad konkreetsemalt ja arvuliselt väljenduvad Norra 2021. aasta eelarvekavas, saab avalikkus teada 7. oktoobril.

Küll aga on Solberg kinnitanud, et rohepööret, eraettevõtluse kasvu ning töökohtade arvu suurenemist ei ole praegu võimalik saavutada, kui hakata ettevõtlust uute maksude või maksutõusudega koormama. Samuti on jõudnud avalikkusesse tilkuda teave, et valitsus soovib toetada 100 miljoni krooni ehk umbes 9,3 miljoni euroga liikumispuudega lapsi ja noori. Koroonakriisi tagajärgede leevendamiseks on eelarves ligi kuus miljardit, sellest omakorda 3,8 miljardit vaktsiini ostmiseks, kirjutab väljaanne VG.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles