Enamik riigikogust on vanamoodi edasi raiumise vastu

  • Poliitikud heidavad keskkonnaministrile ette töö tegematajätmist
  • Keskkonnaagentuur pole teinud jätkusuutliku raiemahu hinnanguid
  • Vana arengukava pikendamine tähendaks intensiivse metsaraie jätkumist
Arenguseire Keskuses koostatud kindlusindeksi järgi on kriisile kõige paremini vastu pidanud info ja side, tervishoid ning metsa- ja puidutööstusega seonduvad ettevõtted. FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Enamik riigikogu liikmetest on Eesti metsanduse vana arengukava pikendamise vastu, enim tekitab kahtlusi ülevaate puudumine metsa olukorrast ja poliitilise kokkuleppe esitlemine jätkusuutliku raiemahuna.

Ettepaneku vana arengukava pikendamiseks tegi keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE), sest keskkonnaministeerium pole suutnud õigeks ajaks uut arengukava valmis teha.

Paljud riigikogulased avaldasid nördimust, et minister pole oma tööga toime tulnud. Lisaks ei ole ministeerium andnud ülevaadet, millisesse olukorda on Eesti mets jõudnud eelmise arengukava lõppedes. Samuti selgus, et ministeerium on avalikkust aastaid haneks tõmmanud väitega, et Eestis raiutakse metsa jätkusuutlikult. Nimelt on huvigruppide survel välja valitud Eesti metsanduse arengustsenaariumi raiemahu kohta lihtsalt kirjutatud «jätkusuutlik». Kes ametnikest selle sõna lisas, asjaosalised ei avalda.

«Olemasoleva arengukava pikendamine võimaldab jätkata senise üliintensiivse metsamajandusega, mille negatiivset keskkonnamõju näeme oma silmaga kõikjal Eestis,» põhjendas oma vastuseisu riigikogu keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski (SDE). «Raiemahtude vähendamine on ökoloogiliselt vajalik, sellega ei nõustu lisaks puiduärile vaid mõni üksik spetsialist.»

«Kümme aastat on piisavalt pikk aeg, et hinnata, kas olemasolevad lubatud raiemahud tagavad metsa piisava taastootmise ja on kooskõlas uuenenud kliimapoliitikaga,» väljendas pahameelt ministeeriumi tegemata töö üle Toomas Kivimägi (Reformierakond).

Metsanduse arengukava pikendamise vastu on ka paljud valitsuserakondade Isamaa ja Keskerakonna liikmed.

Vaja uut uue kava juhtkogu, mitte vana kava

«Kahtlemata ei saa toetada keskkonnaministeeriumi ettepanekut pikendada kehtivat arengukava senikaua, kuni uus on valmis,» ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar (Keskerakond). «Seda juba seetõttu, et arengukavad on väga tihedalt seotud Euroopa fondidega ning kui jätkata kehtiva metsanduse arengukavaga, siis me võime pühkida suu puhtaks tulevikku suunatud investeeringutest nii metsamajanduses kui ka -kaitses ning elada edasi otsuste najal, mis tehtud enam kui kümme aastat tagasi. Kui arengukava juhtkogu pole suutnud viimase kolme aastaga kokkulepet saavutada ja tunneli lõpus pole tänagi valgust näha, siis tuleb tõele otsa vaadata: vajame uut juhtkogu.»

«Tuleb pingutada, et uus arengukava valmis saaks, ei ole mingi argument, et pikendame vana, sest ei saa uut valmis,» leidis riigikogu ja RMK nõukogu liige Andres Metsoja (Isamaa).

Salastatud raportis hinnati, et kõigi stsenaariumide raiemaht on liiga suur – jätkusuutlik maht peaks jääma kaheksa miljoni tihumeetri piiresse.

15

Samuti RMK nõukokku kuuluv Peeter Ernits (EKRE) ütles, et on ministriga eriarvamusel raiemahu küsimuses. «Praeguse arengukavaga lubatud raiemaht on tõepoolest kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas, kuid seni pole see kunagi realiseerunud. Minu hinnangul poleks see ka jätkusuutlik.» Enamuses toetab EKRE siiski oma ministrit.

Veel üleeilses riigikogu infotunnis väitis keskkonnaminister Rene Kokk, et metsanduse arengukavas 2011–2020 fikseeriti jätkusuutlikuks raiemahuks 12–15 miljonit tihumeetrit aastas, sest nii leidsid kava tegemise ajal spetsialistid ja metsanduse arengukava koostajad. «Tahan maha võtta hirmud – ei vasta tõele, et raiutakse oluliselt rohkem, kui metsa juurde kasvab,» sõnas keskkonnaminister riigikogu rahustamiseks.

Riigikogu keskkonnakomisjoni ees metsastatistikat tutvustanud keskkonnaagentuuri peaspetsialist Allan Sims jätkusuutliku raiemahu hinnangut välja ei käinud. Vastupidi, teisipäevasel komisjoni istungil Jevgeni Ossinovskit (SDE) asendanud Ivari Padar (SDE) kuulis oma hämmastuseks, et hinnangute tegemiseks napib tööjõudu. Lisaks pani keskkonnakomisjoni liikmeid kulmu kergitama asjaolu, et Eesti metsa olukorra kohta käivad viimased andmed on keskmiselt viis aastat vanad – selline on andmete töötlemise metoodika.

Kes alusetu hinnangu arengukavva sokutas?

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Enn Pärt kinnitas, et pole jätkusuutliku raiemahu hinnangut andnud. Enda eksperthinnanguks nimetas ta ainult seda, et Eesti metsa juurdekasvust on võimalik raiuda puiduna maksimaalselt ca 70 protsenti: «Praeguse ja täpsema hinnangu järgi on metsa (sh rangelt kaitstav mets, kus ei raiuta – toim) juurdekasv 16,4 miljonit tihumeetrit ja 70 protsenti sellest näitajast on 11,5 miljonit tihumeetrit.»

Teisisõnu on tegu hinnanguga, kui palju on aastal 2020 teoreetiliselt maksimaalselt võimalik Eesti metsast puitu kätte saada. Jätkusuutliku raiemahu saamiseks tuleks arvestada ka puidu ühtlast kasutust pikas perspektiivis (männi raievanus on näiteks vähemalt 90 aastat), kitsendusi piiranguvööndis asuvate majandusmetsade puhul, osa metsaomanike (nt Postimehe 17.09. artiklis mainitud metsaärimeeste) otsuseid oma raieküpseid kodumetsi mitte raiuda jne. Seega peab jätkusuutlik raiemaht olema märkimisväärselt alla 11,5, mitte 12–15 miljonit tihumeetrit aastas.

Praeguse arengukava koostamise juhtkogu vaagis kolme puidupakkumise stsenaariumi: aktiivne, mõõdukas ja vähenev. Stsenaariumid pakkusid keskkonnaministeeriumi tellimusel välja Eesti Maaülikooli teadlased, arvutused tegi Enn Pärt.

Ühestki dokumendist ei õnnestunud leida eksperdi hinnangut stsenaariumide ja pikas perspektiivis jätkusuutliku metsamajandamise seose kohta. Metsanduse arengukava juhtkogu valis välja mõõduka puidukasutuse stsenaariumi, milles sisaldus aastane raiemaht 12–15 miljonit tihumeetrit aastas.

Enn Pärdi arvutuste seas oli ka sellise puidukoguse saamiseks vajalik lageraiete pindala (32 000–42 200 hektarit aastas), millest tuleneski Postimehe 10. septembri artiklis «Kas mets on hakanud kaks korda kiiremini kasvama?» olev rehkendus, et sellisel viisil jätkates saab Eesti metsale lageraietiir peale vähem kui 50 aastaga. Kõigi stsenaariumide tulemuseks oli vanade metsade pindala vähenemine ning kuni 30-aastaste puistute pindala väga järsk suurenemine.

Need arvutused jäeti aga Eesti metsa arengukavast välja ja kirja sai: «Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit m³ tüvepuitu aastas.» (MAK aastani 2020, lk 24). Metsanduse arengukava koostamise juhtkogus olid ülekaalus ministeeriumi ja puidutööstuse esindajad.

Kes nimeliselt jätkusuutlikkuse hinnangu andis ja arengukavva kirjutas, kui seda ei teinud keskkonnaagentuuri spetsialistid?

Seda ei öelnud ei keskkonnagentuur, keskkonnaministeerium ega MAK 2020 töögrupi juht, toonane keskkonnaministeeriumi asekantsler, praegune erametsaliidu juht Andres Talijärv.

Ministeeriumi vastus oli: «Eksperthinnang sellele, milline on praegu jätkusuutlik raiemaht, on kirjas kehtivas metsanduse arengukavas.» Keskkonnaagentuur vastas: «Poolte kokkuleppel valiti MAKi koostamise käigus pakutud stsenaariumidest välja mõõduka kasutuse stsenaarium, mille järgi on perioodiks 2011–2020 jätkusuutlik raiemaht 12–15 m tm.» ja Andres Talijärv saatis lingi stsenaariumidele.

Üks põhjuseid, miks uue metsanduse arengukava vaidlustesse takerdus, on just huvigruppide erinev arusaam jätkusuutlikust raiemahust. Puidutööstuse esindajad nõuavad senise «jätkusuutliku» raiemahuga jätkamist. Ökoloogide hinnangul on metsaraie olnud nii intensiivne, et jätkusuutlikuks arenguks tuleks mõni aeg poole vähem metsa maha võtta.

Päris ummikusse jooksis arutelu pärast seda, kui keskkonnaministeerium jättis puidukasutuse arengustsenaariumide tegemisest kõrvale juhtkokku kuuluvad teadlased ja tellis stsenaariumid nõustamisfirmalt PricewaterhouseCoopers. Raiemahud lisas loomanimedega stsenaariumidele keskkonnaministeerium: KARU – 8,6 miljonit tihumeetrit, ILVES – 10,7 miljonit tihumeetrit, REBANE – 13,8 miljonit tihumeetrit ja HUNT – 19,7 miljonit tihumeetrit.

Kas nende andmete põhjal saab teha usaldusväärseid prognoose? Kui jah, siis miks metsade inventeerimise andmed ei ole avalikud?

Riigikogu liige Heiki Kranich

15

Keskkonnaministeerium sõlmis arengustsenaariumide esialgse mõju hindamiseks lepingu Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskusega (SEI). SEI hindas, et kõigi välja pakutud stsenaariumide raiemaht on liiga suur – jätkusuutlik koguraiemaht peaks jääma kaheksa miljoni tihumeetri piiresse.

Keskkonnaministeerium teatas, et ei võtnud raportit vastu ja tellis uue. SEI raporti sisu salastati kaheks kuuks ja avalikustati alles ajakirjanduse nõudmisel. Keskkonnaministeeriumi tellitud, Cambridge’i ülikoolis tegutsevate teadlaste ja keskkonnaagentuuri ühisraport «Mets ja kliimamuutus» pakkus aastaseks raiemahuks 10–12 miljonit tihumeetrit, nimetamata seda mahtu jätkusuutlikuks.

Poliitikud: oleme usaldanud spetsialiste

Paljud Postimehele vastanud poliitikud ütlesid, et nad ise ei ole pädevad jätkusuutlikku raiemahtu hindama. Seetõttu on nad usaldanud Eesti metsanduse arengukavas kirjas olevat hinnangut. Nüüd on tekkinud vastamata küsimused: milline siis on Eesti metsa aastane jätkusuutlik raiemaht? Kas ja kui palju peaks metsaraiet piirama?

«Olen mures Eesti metsade olukorra pärast ja pooldan raiemahtude vähendamist,» ütles Heljo Pikhof (SDE). «Tuleb säilitada tasakaal metsade majandamise ja kaitsmise vahel,» leidis Kaido Höövelson (Keskerakond).

Heiki Kranich (Reformierakond, keskkonnaminister 1999–2003) küsis lisaks: «Kas praegune metsade inventeerimise korraldus on asjakohane ning kas sellistele andmetele on võimalik rajada usaldusväärseid ja pikaajalisi prognoose? Kui on, siis miks metsade inventeerimise andmed ei ole avalikud?» Enamate riigikogulaste seisukohti saab lugeda Postimehe veebist.

Keskkonnaministeerium probleemi ei näe

Eelpoolnimetatud küsimustele vastuseks saatis keskkonnaministeeriumi metsaosakond (juht Kristel Järve) sellise vastuse: «Mitu korda viidatud töös ütleb «Optimaalne puidukasutuse selgitus» järgmist: jätkusuutlik kasutusmäär lähima 40 aasta jooksul (2010–2050) tagab stabiilse, kuigi aastakümnete lõikes mitte täiesti võrdse puidupakkumise. Valik, milline puidu kasutamine võiks olla optimaalne (JA JÄTKUSUUTLIK), on tehtud ühiskonna eri huvigruppide ootusi arvestavalt MAK 2020 koostamise käigus.»

Lisaks väitis keskkonnaministeerium, et jätkusuutliku raiemahu vahemik on väga lai. «Arengukava on oma iseloomult suunav dokument ja metsandust reguleeritakse läbi seaduste – jätkuvalt on võimalik seada raiele piiranguid läbi metsaseaduse, kui tekib põhjendatud oht, mida tänaseks tekkinud ei ole,» leidis ministeeriumi metsaosakond.

MAK – metsanduse arengukava on tehtud kolm aastat. FOTO: Agur Paesüld

Kas te olete Eesti metsanduse arengukava 2011-2020 pikendamise (sh lubatud raiemahuga 12-15 miljonit tihumeetrit aastas jätkamise) poolt või vastu?

Riigikogu liikmete kommentaarid 

Pikendamise poolt:

Merry Aart (EKRE):

Selles ei ole midagi erakordset, et arengukava vastuvõtmine viibib. Arengukava valmimise viibimine ei tähenda, et sellega edasi ei tegeleta, vastupidi, mida põhjalikum on eelnev analüüs, seda kvaliteetsem lõpptulemus.

Lähtute oma küsimuse püstitamisel ainult ühest parameetrist – aastase raiemahu piirangust. See on kindlasti oluline, kuid kaugeltki mitte ainus ja kõige olulisem.

Lisaks on metsanduse mõistes looduskaitse kõrval oluline ka kogu metsa- ja puidusektori jätkusuutlikkus (sh maaelu jätkusuutlikkus): metsade liigiline - ja vanuseline mitmekesisus ning stabiilsus, metsade uuenemine ja uuendamine, väikemetsaomandi säilimine ja metsaomanike suunamine väiksema pindalaga raiete tegemisele.

Just väikemetsaomanikud tagavad meie metsade mitmekesisuse, seetõttu on oluline soodustada väikemetsaomandi säilimist ja metsaomanike arvu kasvu. Seda teed on läinud praegune koalitsioon, rakendades alates käesoleva aasta algusest tulumaksusoodustust puidu- ja raieõiguse müümisel. Me eeldame, et see soodustab ka väiksema pindalaga raielankisid.

Metsanduse arengukava koostamisel lähtutakse mitte ainult raiemahu kavandamisest, vaid ka  metsade seisundist ja jätkusuutlikkusest, metsade tootlikkusest ja põhimõttest, et raiemaht ei ületaks metsade tootlikkust ehk juurdekasvu. Lisaks juurdekasvule arvestatakse ka keskkonnakaitsega, sotsiaalsete ja kultuuriliste funktsioonidega, rekreatsiooniga, jm kriteeriumitega.

Kui arengukava koostamine nõuab täiendavaid analüüse, siis tuleb selleks aega võtta. On õige pikendada arengukava koostamise protsessi, võttes arvesse kõiki võimalikke mõjusid maapiirkondade arengule. Oluline on, et arengukava oleks kvaliteetne ja et selles dokumendis oleks arvestatud kõiki olulisi aspekte – keskkondlikke, majanduslikke ja ka sotsiaalseid.

Kai Rimmel (EKRE):

Igasugune arengukava koostamine peab põhinema korralikel ja adekvaatsetel andmetel, ainult siis on selle koostamine mõttekas ja aluseks edasiste otsuste tegemisel.

Vaatamata sellele, et edasi lükatakse, ei tähenda see, et selle arengukavaga ei tegelda.

Kui uue arengukava koostamine nõuab täiendavaid analüüse, siis tuleb selleks aega võtta ja selles ole midagi erakordset, sest poolik ja edaspidi mittekasutatav arengukava on pahatahtlik maksumaksja raha raiskamine.

Igasuguste otsuste tegemisel ei saa lähtuda ainult raiemahtudest, palju on ka muid parameetreid, olgu nad või sotsiaal-majanduslikud.

Selleks, et te saaksite õiglaselt hinnata siiani tehtut või tänaseid raiemahtusid, siis peaksite kirjeldama eelnevate arengukavade raie plaane ja tegelikke näitajaid, Mis on vähenenud.

Tiit Kala (EKRE):

Praeguse Eesti metsanduse arengukava juures on tegelikult raiutud 10,7 milj./tm. Püüan anda enda poolse panuse uue Eesti metsanduse arengukava valmimisel ja see võib toimuda 2021. aasta oktoobris.

Arengukava pikendamist pooldavad ka: Leo Kunnas (EKRE), Riho Breivel (EKRE).

Marko Šorin (KE):

Jah, anname aega, aga siis tulgu ka hea arengukava.

Aivar Kokk (Isamaa):

Pooldan tähtajalist pikendamist, lõpmatult ei saa aega anda.

Pikendamise vastu:

Yoko Alender (RE), Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees:

Kahjuks on praegusele valitsusele omane, et oma tööga ei saada hakkama. Tehakse palju kära, aga tulemust ei ole kuskil. Räägitakse kõlavalt «juhtimisotsustest», aga küsimustes, kus on vaja kuulata eksperte, tasakaalustada riiklike, era- ja avalike huvisid, ei suudeta tegelikult ei eesmärke seada ega otsuseid teha.

Metsanduse arengukava koostamine algatati juba 2019. aasta jaanuaris. Nii jätkusuutliku metsamajanduse kui riigi kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks on uue arengukava koostamine ja valdkonnas ühiste riiklike eesmärkide seadmine möödapääsmatu. Seega ei saa kuidagi toetada ministri mõtet oma tööd tegemata jätta ja tänaseks aegunud arengukava lihtsalt pikendada.

Metsandus on kompleksne teema ja selles teemas on ekspertide arvamused üliolulised. Küll aga on Reformierakonna maailmavaateline seisukoht, mis kajastus ka 2019 valimiste programmis, et Riigimetsa Majandamise Keskuse peamine eesmärk ei tohiks olla eelarveaukude lappimine. Ratase juhitud valitsuste ajal on aga surve RMKle kanda dividende riigieelarvesse kasvanud kolmekordseks, tõustes tänavu juba 66 miljoni euroni.

Vilja Toomast (RE):

Ma ei pea õigeks metsanduse senist arengukava pikendada, kuna ei mõista, miks valitsus või ministeerium ei suuda tõhusalt töötada sisulistes küsimustes.

Esiteks on näha, et nii kompleksse teema juures on praegusel valitsusel kõvasti vajaka jäänud erinevate ekspertide arvamuste kaasamisest, mis annaks selge ülevaate, mil põhjusel arengukavas viidatud mahud oleksid ka põhjendatud.

RMK tegevuse taustal on Reformierakonnalgi korduvalt kerkinud küsimus, kas eelarveliste aukude lappimine pole mitte antud mahukirjelduse põhjuseks. See oli ka Reformierakonna programmi üks olulisi punkte, et võimalikud dividendid ei tohiks olla metsamajandamise eesmärgiks.

Jüri Jaanson (RE):

Ma ei mõista küll, miks minister vajab arengukava pikendamist. Riigikogus oli komisjonidevaheline arutelu metsanduse arengukava ja selle stsenaariumite teemal juba aasta tagasi. Ei näe pikendamiseks põhjust, ministeerium peaks uue arengukavaga töö ära tegema.

Heidy Purga (RE):

Ei ole poolt. Esiteks on näha, et nii komplekse teema juures on praegusel valitsusel kõvasti vajaka jäänud erinevate ekspertide arvamuste kaasamisest, mis annaks selge ülevaate, mil põhjusel arengukavas viidatud mahud oleksid ka põhjendatud.

RMK tegevuse taustal on Reformierakonnalgi korduvalt kerkinud küsimus, kas eelarveliste aukude lappimine pole mitte antud mahukirjelduse põhjuseks. See oli ka Reformierakonna programmi üks olulisi punkte, et võimalikud dividendid ei tohiks olla metsamajandamise eesmärgiks.

Liina Kersna (RE):

Kindlasti ei toeta ma aegunud arengukava lihtsalt pikendamist, kuna minister ei ole oma tööga hakkama saanud. Selleks meil ongi valdkondlikud ministrid, et seada omas valdkonnas sihte ning teha pühendunult tööd eesmärkide täitmise nimel.

Lisaks teeb mind väga murelikuks, et Ratase valitsuste ajal on surve RMK-le dividendide maksmiseks riigieelarvesse kolmekordistunud. Riigi mets, meie kõigi ühine vara, ei tohi muutuda nn valitsuse sularahaautomaadiks.

Mart Võrklaev (RE):

Metsanduse teema kütab ühiskonnas palju kirgi ning seda enam vajab selgeid vastuseid ning ühiskondliku kokkulepet, kuidas metsamajandamist jätkusuutlikult suunata ja et see arvestaks ka aina teravamaks muutuvaid kliimaväljakutseid.

Metsanduse arengukava 2021-2030 (MAK2030) ettevalmistustöödega alustati juba 2017. aasta lõpul ning arengukava koostamine algatati jaanuaris 2019.

On kahetsusväärne, et tänane valitsus pole olenemata pikast menetlusajast suutnud uue arengukavaga Riigikokku tulla ehk pole oma tööga hakkama saanud. Selle asemel soovib olemasoleva pikendamist ning hetketeadmiste kohaselt, seda määramata ajaks. Selliste soovidega ei saa kindlasti nõus olla, sest see annaks valitsusele sõnumi, et venitamine on vastuvõetav ning neil puuduks igasugune motivatsioon keerulise teemaga kiiresti edasi liikuda ning olulisel teemal kokkulepet saavutada. Seega ootaks valitsuse poolt asendustegevustega tegelemise asemel selget sõnumit, millel uus metsanduse arengukava Riigikokku jõuab, et nii olulisel teemal ühiskondliku kokkuleppeni jõuda.

Andres Sutt (RE):

Esimene küsimus on ju see, miks uut arengukava ei ole suudetud kokku panna?

Arengukava koostamise käigus huvirühmadega läbi rääkimine ja teadmispõhise analüüsi põhjal ühisosa leidmine on loogiline protsess eesmärkide seadmiseks, sh mis on optimaalne raiemaht.

Praeguse arengukava pikendamine ei ole sisuline lahendus. Keskkonnaministri vastutus on uue arengukava koostamine kiiresti lõpuni viia.

Toomas Kivimägi (RE):

Ei. Suutmatus koostada metsanduse arengukava on äärmiselt vastutustundetu. Kui see pole koht poliitilise vastutuse võtmiseks, siis mis veel? Kliimapoliitika sisu ja väljakutsed on kardinaalselt suurema kaaluga kui kümme aastat tagasi kehtivat metsanduse arengukava koostades. Kõik see eeldaks kajastamist metsanduse uues arengukavas… ent minister tahab piltlikult öeldes parlamendilt luba sõita edasi vana auruveduriga, mis sõidab põlevkivi jõul ehk oleme jõudnud ajas tagasi aastasse 1930.

Raiemahud on samuti oluline osa arengukavast. 10 aastat on piisavalt pikk aeg, et hinnata üle kas olemasolevad lubatud raiemahud tagavad metsa piisava taastootmise ja on kooskõlas uuenenud kliimapoliitikaga või mitte. Sõnatu.

Signe Kivi (RE):

Olen seda meelt, et Eesti metsanduse arengukava, mille koostamist alustati 2019. aastal, pikendamine on probleemide edasilükkamine ja seda ei saa toetada.

Eerik-Niiles Kross (RE):

Ei. Raiemahu osas olen aastaid olnud arvamusel, et seda tuleb vähendada. Samuti arvan, et  Eesti peaks kaaluma lageraiete kui standartse metsamajandamismeetodi keelamist ja lubamist vaid erandjuhtudel. Taolist ettepanekut võimaluse tekkides toetan ka häälestusel.

Variant oleks seadusandja poolt kehtestada lageraiete moratoorium nii kauaks kui riik ja ühiskond jõuavad 21. sajandil arusaamu arvesse võtvale kokkuleppele Eesti metsade tuleviku osas. See on minu isiklik seisukoht, mis ei puuduks ka juhul kui ma poleks sellele meilile vastanud:)

Signe Riisalo (RE):

Olemata antud valdkonna asjatundja, kuulub minu sümpaatia hästi hoitud metsadele, mis jätab ruumi ka puidu kasutamisele. Mul ei ole teadmist raiemahtude üle arutleda, kuid ma ei saa nõustuda, et ministri tegemata töö metsanduse arengukava väljatöötamisel, viib olemasoleva ja lahendusi mitte pakkuva arengukava pikendamisele.

Urve Tiidus (RE):

Metsanduse arengukava koostamine algatati 2019. aasta jaanuaris. Riigikogu infotunnis põhjendas keskkonnaminister arengukava koostamise venimist tulemuseta jäänud hangetega. See ei saa olla põhjus, et arengukava uuendamine tegemata jätta ja olemasolevat lihtsalt pikendada. Elu, ka loodus muutub kogu aeg. Eksperdid ja valdkonna asjatundjad peavad saama võimaluse anda Eesti metsade tulevikku puudutavate protsesside kohta neid muutusi peegeldava uue ja värske analüüsi ning hinnangu.

Keit Pentus-Rosimannus (RE):

Ei, ma ei toeta seda ettepanekut. See on läbikukkumine, kui valitsus tõstab käed üles ja ütleb, et ei proovigi metsanduses tuleviku jaoks olulisi põhimõtteid kokku leppida. Uue arengukava vajadus on teada olnud valitsuse ametisse asumise esimesest päevast, seda on vaja meie kliimaeesmärkide, liigirikkuse, riigimetsa raiumise kesksest ja viimastel aastatel puhtalt dividendilehmaks kujunenud rolli ümbermõtestamiseks. Ja ei ole põhjust eitada - seda on vaja ka metsa, raiumisega seotud pingete maha võtmiseks.

Kui valitsuses on tõesti kellelgi arvamus, et tööd tegemata jättes metsapinged lihtsalt haihtuvad, siis see on ekslik ja pikas vaates kahjulik mõtteviis. Nii lollitatab valitsus kokkuvõttes kõiki - nii üleraiumise pärast mures olijaid, kodanikuühiskonda, tööstust, eksperte ja laseb pingetel lihtsalt kuhjuda. Mis järjest kuhjuvate pingetega juhtub, seda peaksime kõik teadma. Need ei haihtu, vaid löövad lõpuks kaane pealt. Siis juba valitsuse tegemata töö tulemusel.

Andrus Seeme (RE):

Tõesti on kurb, et ministeerium ei ole saanud metsanduse arengukava koostamisega hakkama ja ei ole suudetud läbi viia keskkonnamõjude hindamist. Tegu on täna ühiskonnas olulise teemaga, mis on vaja kokku leppida, kuigi see ei pruugi lihtne olla. Mis puutub raiemahtudesse, see vaidlus las jääda spetsialistide ja teadlaste vaielda. Lahendused peavad olema teaduspõhised ja kaalutletud, mitte emotsioonidest kantud.

Aivar Sõerd (RE):

Vastus on, et ei ole nõus ettepanekuga pikendada arengukava. Uue arengukava algatamisest on väga palju aega möödunud ja keskkonnaminister andis Riigikogu infotunnis teada, et see viibib veel päris kaua.

Praeguse valitsuse mõne ministri puhul on saanud mustriks, et tehakse palju kära, aga tegevust ja tulemust ei järgne. Stiilinäiteks on siinkohal sama erakonna rahandusministri lubadus asuda ehitama PPP vormis neljarealisi maanteid. Aastaga pole jõutud isegi mitte pilootprojektiks mõeldud maanteelõigu projekteerimise hanke väljakuulutamiseni.

Metsanduse arungukavaga seoses häirib veel metsa inventeerimise andmete kättesaaadavus.

Euroopa Liit ja ka Eesti on seadnud ambitsioonikaid kliimaeesmärke. Nende eesmärkide saavutamiseks on metsanduse arengukava oluliseks sisendiks.

Lisaks tuleb veel öelda seda, et Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse eesmärgiks on saanud dividenditulu maksimeerimine, mis aga ei tohiks olla selle asutuse tegevuse peamisi eesmärke.

Annely Akkermann (RE):

Ma ei toeta arengukava pikendamist, kuid möönan, et seniks kui arengukava ei ole, tuleb lähtuda seni kokkulepitud põhimõtetest ja mahtudest. Arengukava õigupoolest pikendada ei saa, sest ükski aasta ega ükski päev pole samasugune kui tänane või eilne.

Ministri ja metsandusametnike ülesanne on hinnata tänast arengut ja teha tasakaalustatud kokkulepitud plaanid tulevikuks. Kui metsanduse arengukava ei suudeta valmis saada, on nende töö tegemata.

Mind teeb murelikuks, et Riigikogus ootab riigiabiluba eelnõu 156, mis võimaldab hakata maksma taastuvenergeetikatoetust puidu põletamisele koos põlevkiviga põlevkiviahjudes.

RMK on suurema osa Eesti metsa majandaja. Täna on Riigikogu neile pannud kohustuse teenida riigieelarvesse kümneid miljoneid maksutulu. Suur osa Eesti graanulitööstuse ekspordist läheb Taani riigi taastuvenergeetika kvoodi täitmiseks. Kui nüüd lisandub veel luba puidu põletamiseks koos põlevkiviga ning selle soodustamiseks hakatakse maksma taastuvenergiatasu, siis kasvab nõudlus Eesti metsa küttepuiduks ülestöötamisele täiesti uuele tasemele.

Samal ajal on küttepuu kõige vähem väärindatud, kõige väiksema lisandväärtusega puidutööstuse produkt.

Õiglase ülemineku fondi raha on mõeldud tehnoloogiliste uuenduste jaoks, mitte energeetika tagasipööramiseks aastasadade taha, kus sooja saadi puiduga kütmisest, sest teisiti ei osatud.

Riikide puuküttele üleminek paneb need riigid, kellel veel metsa on, väga suure surve alla. Samuti tõstab tooraine hinda nende jaoks, kes puitu tegelikult väärindavad, olgu need puitmajade, uste-akende või puidukeemia tootjad.

Selle foonil tahaks väga teada, missugune tulevik ootab Eesti metsi ees. Kuidas me oma metsi kasutame ning tohutu turunõudluse eest kaitseme? Uus Eesti metsanduse arengukava on hädavajalik.

Jah, aga küsimust ei saa nii püstitada,  sest olemuslikult ei saa arengukava pikendada, kuna konkreetne aasta (või muu periood) ei ole läbi arutatud ega konsensust või kompromissi saavutatud.

Õige oleks nimetada õige nimega – kuni meil puudub arengukava,  raiutakse metsa samas mahus, mis eelmisel aastal (perioodil).

Kui arengukava on kinnitamata, siis ei saa metsatööstust sulgeda, vaid riigikogu peab leppima, et metsa raiutakse samas mahus kui eelmisel perioodil, selle üle ei saa hääletada, see on sundseis.

Mis tähendaks EI? Metsatööstus seisma?

Arengukava ei ole mineviku pikendus tulevikku - see on läbikaalutud ja kokku lepitud plaan tulevikuks, viieks, kümneks, viieteistkümneks või kolmekümneks aastaks.

Nagu eelarve, mis on finantsplaan,  juures öeldakse, kuni jooksva aasta eelarve vastuvõtmiseni tehakse kulutusi igas kuus 1/12 eelmise aasta kulude mahust.

Kellelegi ei tule pähe öelda, et kuna eelarve on vastu võtmata, pikendame eelarvet aasta võrra. Nonsenss.

Eelarve ei kannata nii pikalt narrida kui mets, kui tulud jäävad väiksemaks, lõpeb raha enne aasta lõppu (või palgapäeva) otsa.

Sestap on eelarve, finantsplaani, vastuvõtmine rangemini reguleeritud.

Põhiseaduse § 119 ütleb, et kui riigieelarve ei ole vastu võetud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.

Pikas perspektiivis sama muidugi ka metsa osas. Kui raiuda rohkem kui juurde kasvab, lõpeb otsa, seetõttu näebki metsaseadus arengukava koostamise ette.

Minu arvates tuleb põhimõtteliselt samale seisukohale asuda ka Eesti metsa arengukava ning teiste riiklike plaanide osas.

Metsaseadus sätestab, et Riigikogule tuleb esitada kinnitamiseks metsanduse arengukava ja Vabariigi Valitsus peab selle täitmise osas aru andma.

Siinkohal kerkibki üles küsimus poliitilisest vastutusest. Kui kaua jätkatakse ilma metsanduse arengukavata?

Kas ei plaanitagi esitada Riigikogule seaduses nõutavat arengukava, sest mugav on jätkata seniste raiemahtudega nn pikendada arengukava.

Aga metsandus on rohkem kui raiumine, mida saab teha ühe korra mitmekümne aasta jooksul. Vahepealsed tegevused?

Metsanduse arengukavaga toimuv iseloomustab valitsuse tegevust üldisemalt.

Ka riigielu muid valdkondi ei kohandata koroona tõttu muutunud olukorraga, vaid laenatakse uhke kaarega raha ja kulutatakse nagu seni, ilma plaanita.

Ka riigi eelarvestrateegiat pole Riigikogu veel näinud, aga kulutusi tehakse nii nagu möödunud headel aegadel.

Raivo Tamm (Isamaa):

Mina ei ole arengukava pikendamise poolt, sest jagan metsanduse asjatundjate seisukohti selles küsimuses.

Üllar Saaremäe (Isamaa):

Ei poolda. Riigikogus keskkonnakomisjonis toimunud kohtumisel said mõned asjad selgemaks, aga mõned ka keerulisemaks ja mitmeti tõlgendatavaks. Kui arengukava pikendada, siis peaks enne olema ülevaade, kuhu oleme eelmise arengukava lõppedes omadega jõudnud.

Andres Metsoja (isamaa):

Ei poolda. Tuleb pingutada, et uus arengukava valmis saaks, seda on nii kaua tehtud, ei ole mingi argument, et pikendame vana, sest ei saa uut valmis.

Heiki Hepner (Isamaa):

Mina väga suurt mõtet arengukava pikendamiseks ei näe, sest ka sel juhul peaks tegema keskkonnamõjude hindamise, mis hetkel on saanud takistuseks uue arengukava koostamisel (ei leita tegijat). Lisaks oleks vaja teada, kuidas on meil läinud eelmise arengukavaga seotud eesmärkide täitmisega. Minul ei ole hetkel põhjust kahelda raiemahu osas. Sellele on tehtud täna kehtiva arengukava raames keskkonnamõjude hindamine nii majanduse, keskkonna kui sotsiaalvaldkonna lõikes ja see on hinnatud jätkusuutlikuks.

Mina olen teaduse ja faktide usku ja seepärast ei ole mul hetkel ka alust kahelda keskkonnaagentuuri poolt kogutavas infos. Statistilist metsainventuuri on maailmas tehtud laias joones sajand ja Eestis enam kui paarkümmend aastat. Seega on sel metoodikal pikk ajalugu. Kui keegi peaks pahatahtlikult andmeid moonutama, siis on see ühe teise ametkonna küsimus. Minule teadaolevalt on keskkonnaagentuur kompetentsete ja ausate inimestega mehitatud. Et asi ainult ei oleks õige, vaid ka näiks õige, võiks tellida SMI metoodika osas välisauditi ja saaksime ühiskonnas ehk teema laualt maha.

Turumajanduse tingimustes sõltub raiemaht eelkõige majanduslikus mõttes küpsete puistute olemasolus, puiduhinnas ja ilmast. Selleks, et me iga aasta raiuksime fikseeritud koguse puitu, peaksime eraomandi kaotama ja võtma kasutusele plaanimajanduse. Seda ilmselt ei soovi mitte keegi.

Jevgeni Ossinovski (SDE):

Olemasoleva arengukava pikendamine võimaldab jätkata senise üliintensiivse metsamajandusega, mille negaiivset keskkonnamõju näeme oma silmaga kõikjal Eestis. Raiemahtude vähendamine on ökoloogiliselt vajalik, sellega ei nõustu lisaks puiduärile (kelle huvid on legitiimsed, aga mitte primaarsed) vaid mõni üksik spetsialist. Euroopa kliimapoliitika eeldab samuti tänasest märkimisväärselt madalamat raiemahtu, muidu peame teistele riikidele metsa istutamise eest kümneid kui mitte sadu miljoneid maksma hakkama.

Olukorras, kus ministeerium ei ole suutnud täita metsaseadust ning koostada uue perioodi arengukava, mille käigus need olulised vaidlused ära oleks peetud, on täiesti lubamatu vältida sisulist väitlust metsade olukorra kohta ning varjuda tehnilise protseduuri taha. Kui olemasolevat kava lihtsalt pikendatakse, kaob tööstusel igasugune motivatsioon sisuliselt raiemahtude piiramises kokku leppida ning nad saavad loa tänasest veelgi enam raiuda. Sellist kingitust ei oleks nemadki vist loota osanud. Olen sellele plaanile kategooriliselt vastu.  

Kalvi Kõva (SDE):

Mina ei toeta metsanduse arengukava kehtivuse pikendamist «kuni uue arengukava valmimiseni». Me vajame põhjalikku arutelu, kui palju peaks uuel perioodil raied vähenema. Sellele küsimusele vastamiseks oligi kogu metsanduse arengukava suurejooneline kaasamis- ja ekspertiisiprotsess kavandatud, aga lõppes fiaskoga. Tagaukse kaudu, tehnilise viguriga vältida seda üliolulist diskussiooni ning jätkata ülemääraste raietega on lubamatu.

Lauri Läänemets (SDE):

Ei poolda, see oleks absurd.

Indrek Saar (SDE):

Olen sellisel kujul arengukava pikendamise vastu.

Heljo Pikhof (SDE):

Olen üheselt täna veel kehtiva arengukava pikendamise vastu, kuna selles ette nähtud raiemahu normid sisuliselt soosivad lageraiet. Olen mures Eesti metsade olukorra pärast ja pooldan raiemahtude vähendamist.

Jaak Juske (SDE):

Ei toeta kehtiva arengukava pikendamist. Vajame ühiskonnas põhjalikku arutelu, kui palju peaks uuel perioodil raied vähenema. Sellele küsimusele vastamiseks oligi kogu metsanduse arengukava suurejooneline kaasamis- ja ekspertiisiprotsess kavandatud, aga lõppes paraku fiaskoga.

Helmen Kütt (SDE):

Minu jaoks on metsandust puudutav kindlasti rohkem kui vaid raiemahud. Ma kindlasti ei vähenda raiemahtude tähtsust ehk need on kindlasti väga olulised.

Olen pikendamise vastu. Tegelikult oleks tulnud jõuda uue arengukava esitamiseni ja seda nii valitsusele kui Riigikogule ja komisjonidele arutamiseks. Ei ole ju tänane minister nn «enne teda polnud kedagi ja pärast teda ei tule midagi» ehk siis tänasel ministril on olnud piisavalt aega ja tema eelkäija pidi ju ka ometi teadma, et metsanduse arengukava 2011 – 2020 lõpeb ja vajalik on alustada tööd uue arengukava koostamisega.

Ivari Padar (SDE):

Olen arengukava pikendamise vastu. Ettepanek pikendada on ju sisuliselt tunnistus sellest, et valitsus on arengukava koostamisel selgelt ebaõnnestunud. Ma ei välista, et pikendamine on olnudki valitsuse eesmärk, vältimaks tõsist ja sisulist tööd, mida tuleb teha mõistliku arengukava kokkuleppimisel.

Metsaarutelu punnseisust väljatoomiseks on oluline, et erinevatel arutelu osapooltel oleks võrreldas alusmaterjel ehk millise statistilise kogumi pealt me otsuseid teeme. Keskonnakomisjonis toimus teisipäeval metsastatistika arutelu, kust võtsid osa lisaks komisjoni liikmetele keskkonnaagentuuri, keskkonnaministeeriumi ja Tartu Ülikooli ja Maaülikooli esindajad.

Olemata spetsialist, saan ma arutelu kokku võtta nii: jõuti ühise järelduseni, et metsastatistika alusmetoodika on usaldusväärne. Seda metoodikat tuleb edasi arendada ja uurida lisaks veel erinevaid, eelkõige metsa ökoloogilisi aspekte. Kui selle tarbeks on vaja lisatööjõudu, tuleb selleks vahendeid leida.

Kõik metsandustatistikat tulemused peavad olema vabalt huvilistele kättesaadavad. Asko Lõhmus tõi siin eeskujuks Rootsi mudelit, kuidas metsandustatistikat avalikustatakse ja töödeldakse. Igal juhul on mul kogu selle arutelu pealt arusaamine, et metsandusdebatti saab mõistlikult edasi arendada. Tänane punnseis on igal juhul tänase valitsuse lahja tegevuse tulemus.

Riina Sikkut (SDE):

Pika protsessi ja paljude osapoolte töö tulemus tuleks ikkagi arengukavaks vormistada. Ei poolda vana arengukava pikendamist, mis võimaldab väga suures mahus raie jätkamist.

Arengukava pikendamine oleks vale otsus. Mulle jääb arusaamatuks, kuidas valitsus ei ole suutnud selle olulise arengukava koostamisega graafikus püsida. Raiemahu küsimus on väga oluline kõigile keskkonnast hoolivatele inimestele.

Katri Raik (SDE):

Enne Toompealt lahkumist arutasime kolleegide Helmen Kütti ja Ivari Padariga. Ma ei hakka kaunilt sõnu seadma: olen kolleegide seisukohaga nõus. Armastan Eesti metsa. 

Erki Savisaar (KE), keskkonnakomisjoni esimees:

Kahtlemata ei saa toetada keskkonnaministeeriumi ettepanekut pikendada kehtivat arengukava senikaua, kuni uus on valmis. Isegi kui kehtival arengukaval ei ole erilisi puudujääke peab arengukava ikkagi ajaga kaasas käima, mistõttu on aastanumbri pikendamine minu arvates väga vale valik. Seda juba seetõttu, et arengukavad on väga tihedalt seotud Euroopa fondidega ning kui jätkata kehtiva metsanduse arengukavaga, siis me võime pühkida käed puhtaks tulevikku suunatud investeeringutest nii metsamajanduses kui -kaitses ning elada edasi otsuste najal, mis tehtud enam kui kümme aastat tagasi.

Kui metsanduse arengukava juhtkogu pole suutnud viimase kolme aastaga kokkulepet saavutada ja tunneli lõpus pole tänagi valgust näha, siis tuleb tõele otsa vaadata – vajame uut juhtkogu.

Arengukava koostamine igaks kümnendiks metsaseadusest tulenev kohustus ning see on peamiseks metsa jätkusuutliku majandamise aluseks.

Anneli Ott (KE):

Minule isiklikult ei meeldi arengukava pikendamise mõte. Seadusest tulenevalt on meil kohustus koostada arengukava igaks kümnendiks ning ma ei pea pikendamist õigeks praktikaks ja kindlasti ei saa suhtuda sellesse kergekäeliselt. Arengukava ei saa lihtsalt läbi suruda ning eesmärgiks peab olema kokkulepe metsade jätkusuutlikuks majandamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Hetkel ei oska ju keegi öelda, millal see kokkulepe saavutatakse – aasta või kahe pärast.  Ajaga on vaja aga kaasas käia.

Metsandus on teema, mis puudutab meist igat ühte, see on meie kõigi ühine ressurss millesse peame suhtuma vastutustundlikult nii meie kui ka tulevased põlvkonnad.

See arutelu jõuab peagi ka riigikogusse ning siis on võimalik kuulata ära kõik osapooled ja nende argumendid ning sellest lähtuvalt ka otsustada.

Igor Kravtsenko (KE): Mina isiklikult ei toeta keskkonnaministeeriumi ettepanekut pikendada kehtivat arengukava, senikaua kuni uus on valmis. Esiteks seetõttu, et arengukava võiks käia ajaga kaasas ning teiseks on arengukava väga tihedalt seotud Euroopa fondidega. Olulistest, tulevikku suunatud investeeringutest ei oleks aga mõistlik ilma jääda. Tuleb leida probleem ning see lahendada. Võibolla on selleks probleemiks metsanduse arengukava juhtkogu.

Kaido Höövelson (KE):

Mina isiklikult ei toeta keskkonnaministeeriumi ettepanekut pikendada kehtivat arengukava, senikaua kuni uus on valmis. Arengukava peab käima ajaga kaasas.

Metsaraie küsimus on alati ühiskonnas kõneainet pakkunud. Saan täiesti aru, et järjekordse metsatuka mahavõtmine tekitab emotsioone, kuid õigeaegne hooldamine ja uued istikud tagavad metsale paremad väljavaated tulevikuks. Kõik meie sammud peavad olema suunatud selleks, et Eesti mets oleks väärtuslikum, senisest liigirikkam ja ökoloogiline tasakaal veelgi paremini esindatud. Selleks tuleb aga säilitada tasakaal metsade majandamise ja kaitsmise vahel.

Ei ole veel otsustanud, kas «ei» või «jah», aga olukorra kohta arvavad:

Kalle Laanet (RE):

Olen seisukohal, et minister ei ole oma tööga saanud hakkama, et õigeaegselt arengukava välja töötada. Kindlasti peab ta oma töö lõpule viima.

Hanno Pevkur (RE):

Mu meelest on tänasele valitsusele üsna sümptomaatiline, et oma tööga ei saada hakkama. Tehakse suuri sõnu aga tulemust ei ole kuskil. Antud juhul siis see, et uut metsanduse arengukava pole soovitud esitada. Muidugi tuleb märkida, et metsanduse reguleerimisel tuleb kuulata erinevate huvigruppide arvamusi, sest teema kompleksne, aga eelkõige on olulised ekspertide arvamused. Loomulikult peab minister esitama uue arengukava, mis objektiivselt metsasektorit reguleerib. Minu hinnangul on oluline mõista, et metsad vajavad majandamist ning sealjuures on raiemahtude määramisel oluline argument metsade küpsus. Ja loomulikult peavad metsade korrektse majandamise eest vastutama metsaomanikud ning mõistetavalt mõjutab omanike käitumist metsandussektoris toimiv turuolukord.

Vaadates viimase kümnekonna aasta raiemahtusid, on näha, et need on alla lubatud raiemahu koridori alampiiri ja selle aasta prognoosid on suurusjärgus 10 miljoni tihumeetri juures ehk metsanduses ei ole raiemahud ulatunud tasemeteni, mis senini kehtivas arengukavas on lubatud. Aga kokkuvõtvalt - minister tehku oma tööd ja esitagu uus arengukava esimesel võimalusel.

Juriidiliselt peaksin veel natukene lisainfot hankima. Eelkõige sel teemal, kas ja kui siduv MAK on. Ehk mis juhtub kui uut ei ole olemas? Kas ja millised on siis aastased raiemahud kui uut kava pole jms.

Mulle lihtsalt on arusaamatu, et ministril puudub idee, kuidas uus kava tekiks ja see ei tulnud ju nagu esimene lumi üllatusena, et kava läbi saab.

Kristina Šmigun-Vähi (RE):

Kui vana arengukava tähtaja möödumisel pikendatakse, siis pole see ju enam arengukava, vaid seisaku või isegi taandarengukava. Kõike ei pea muutma lihtsalt muutmise pärast, aga maailm liigub ju kogu aeg edasi ja nii tundub mulle, et vana kava muutmata kujul pikendamine näitab ministri laiskust või saamatust või siis mõlemat korraga. Sellest on muidugi väga kahju.

Heiki Kranich (RE):

Metsanduse arengukava ei saa taandada ainult raiemahule. Selline lähenemine on profaanlik ning ei arvesta metsa kui äärmiselt olulise osa meie ökosüsteemist kogumõju. On kahju, et kogu arutelu metsa, selle mõju ning selle kasutamise võimaluste üle on sisulise arutelu asemel taandunud sügavalt emotsionaalseks lahmimiseks ning tegelike hoiakute ja lahenduste otsimine on jäänud tahaplaanile.

Vastamata on mitmed olulised küsimused. Kas praegune metsade inventeerimise korraldus on asjakohane ning kas sellistele andmetele on võimalik rajada usaldusväärseid ja pikaajalisi prognoose? Kui on, siis miks metsade inventeerimise andmed ei ole avalikud? Erinevatel turuosalistel ei ole ju võimalik teha adekvaatseid tulevikuprognoose, kui algandmed ei ole neile kättesaadavad. Millisena näevad metsanduse arengukava koostajad RMK rolli? Kas tegu saab jätkuvalt (nagu mõned viimased aastad on näidanud) ettevõttega, mille peamiseks eesmärgiks on riigile dividenditulu teenimine või tuleb olulisel määral (taas)suurendada RMK rolli eeskätt looduskaitseliste ja kultuuriliste väärtuste hoidmisel ja loomisel? Kas metsanduse arengukava võiks näha ette soovitusi või piiranguid erinevate raieviiside kasutamisel erinevate puistute, kasvukohatüüpide jne lõikes. Kui riigimetsas on riigil kui omanikul suhteliselt lihtne oma ootusi kirjeldada ning nende täitmist nõuda, siis kuidas tagada samalaadsete eesmärkide saavutamine erametsades ning eeskätt erinevatele ettevõtetele kuuluvates metsades, kus raiesurve on kriitiliselt suur?

Küsimusi on veel ja neid on palju ning siin ei ole võimalik vastata kas ei või jah. Loodan, et arutelu Riigikogus suudab teemat rohkem avada ning sellest tulenevalt kujundan ka oma seisukoha.

Tarmo Tamm (KE):

Arvan, et tuleks teha uus arengukava ja olukorrast ülevaate saamiseks tuleks kasutada väliseksperte.

Oudekki Loone (KE):

Arengukavad on tähtajalised põhjusega: ajad, olud ning inimeste eelistused muutuvad.  Ei tohi jääda kinni millessegi ainult sellepärast, et «nii on alati tehtud», vaid tuleb vastu võtta mõistlikke otsuseid, mis vastavad oludele praeguses maailmas. Samuti on väga oluline, et valdkondlikke arengukavade koostamisel arvestatakse kodanike häält, asjast huvitatute häält, asjaga otseselt kokkupuutuvate inimeste häält.  Eesti metsanduse arendamise osas toimub ühiskonnas väga selge diskussioon, mis ainult tõestab selget vajadust arengukava uuendamise järele, ei piisa ainult numbri muutusest. Näiteks tuleb selgelt kokku leppida, kuidas metsamaa hulka ja metsa juurdekasvu arvutatakse, vähemoluline ei ole ka see, et metsa peaks vaatlema tervikliku ökosüsteemina, mitte puutehasena. Metsanduse arengukava juhtkogu peaks looma uue ja tänapäevastele oludele vastava arengukava, mitte tahtma lihtsalt lobisemise eest palka saada, arvates, et küll niisama kümne aasta tagune arengukava käib kah. Metsaseadus nõuab põhjusega, et igaks kümnendiks tuleb koostada uus arengukava ning seda seadust tuleb täita.

Peeter Ernits (EKRE):

Pinged metsateema ümber tuleb võimalikult kiiresti lahendada.  Üritan sellega ka ise aktiivselt tegeleda. Ja ühesõnalist vastust pole siin mitte kuidagi võimalik anda.  Märkuseks, praeguse arengukavaga lubatud raiemaht on tõepoolest kuni 15 miljonit, kuid seni pole see kunagi realiseerunud.  Minu hinnangul poleks see ka jätkusuutlik.

Priit Sibul (Isamaa):

Minu hinnangul on üsna kahetsusväärne, et 2,5 aastat tagasi alguse saanud uue metsanduse aregnukava koostamise protsess ei taha kuidagi lõpplahendust leida. Kuna metsapoliitika on väga laetud siis on  äärmiselt oluline leida ühiskonnas kokkulepe ning see uude arengukavasse kirjutada, et metsi pikaajaliselt ja jätkusuutlikult majandada. Metsandus on kompleksne ja keeruline teema, kus oluline on kaasata ja kuulata eksperte. Selleks tuleb hinnata erinevaid aspekte sh keskkonna, majanduse ja sotsiaalseid ning nende ühisosa. Arengukava koostamisel erinevate aspektide kaalumisel tuleb leida kokkulepe ka raiemahu osas.

24.09.2020 26.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto