Sisukord
Eesti
Tänane leht
25.09.2020
Eesti Riigieelarve 2021 ⟩ Koroonaviirus võib eelarveauku veel süvendada (2) Enamik riigikogust on vanamoodi edasi raiumise vastu (15) Eestlased varastavad Soomest ekskavaatoreid (1) VIDEO ⟩ Uus sari Estonia hukust lubab suurt paljastust (29) Intervjuu ⟩ Oma minevikust ausalt rääkides võtame vaenlaselt käest relva (12) Majandus Majanduse lühiuudised Pangad kahtlustavad Alexelaga seotud ettevõtet rahapesus Ettevõtlusliidud ootavad kriisi põhjas digipööret (1) Välismaa Välismaa lühiuudised Inimelu nõudnud häkkerirünnaku jäljed viivad Venemaale (5) KOHALIK VAADE ⟩ Leedus jagatakse peavõitu korraga kriisi ja külluse aegadel Rootsi võimupartnerid kirjutasid eelarvesse agaralt nulle juurde (1) PÕHJALA VAADE ⟩ Norra eelarvekava tõotab läbirääkimisi keemistemperatuuril Arvamus Juhtkiri ⟩ Metsandus avatumaks (2) Margus Parts: tants ülemkohtu ümber (5) Karmo Tüür: rändest, rahulikult (1) Lugejakiri: kuidas Eestis elektrit teha? Raimond Kaljulaid: Eesti vajab uusi maksureforme (15) Hillar Petersen: kas investeerida betooni või lastesse? (2) Andrus Karnau: vihakõne ja sõnavabadus (11) Věra Jourová ja Thierry Breton: demokraatia vajab tugevat meediat KESKKOND ⟩ Triin Lepland: mereala planeering on lõpusirgel KESKKOND ⟩ Joonas Plaan: tuulepargid hekseldavad mereplaneeringut KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: pigem sahisegu vee kohal linnutiivad (1) Kultuur «Te olete arusaamatud ja kaunid» Katrin Kissa: põhjamaades ei saagi enam korralikult filmi teha Sport Ülipika pausi järel võistelnud Novosjolov: hirmus oli! Aga olümpiamedal motiveerib Marko Mett koroonast tingitud tagasilöögist, naiste võrkpalli valukohtadest ning suurest missioonist Ühisliigas jõuavad play-off’i kivist vett välja pigistavad treenerid, kas Štelmahers suudab tänavu seda? Tartu Vanalinna 17. sajandi kaitsemüürile kerkib neljakorruseline maja Teadlaste ööl tuleb jutuks tulevikutoit ja koroonaviirus Väikses majas linna serval käis hommikust õhtuni läbiotsimine (5) Algas taastatava Maarja kiriku torni ehitaja otsing Tartu lühiuudised Kliinikumi roosa buss – uuem, suurem ja targem Miks ⟩ ... lõpeb Vanemuise mäest alla viiv rattatee keset tänavat? Messide korraldajad arvestavad uute oludega REEDENE RÕÕM ⟩ Kliimaaktivist Henri Holtsmeier selgitab, miks noored kord nädalas streigivad (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Intervjuu ⟩ Oma minevikust ausalt rääkides võtame vaenlaselt käest relva

12 min lugemist
  • Täna möödub vabadussõjalaste liidri Artur Sirgu sünnist 120 aastat.
  • Kirjanik ja ajakirjanik Kalle Muuli avaldas äsja Sirgust raamatu.
  • Muuli: toonastest poliitilistest vastuoludest leiame tänasele olulisi sõnumeid.
Artur Sirk 25. mail 1933 Kalevi aias kõnet pidamas.  FOTO: August Aroni Foto Allan Aroni Kogust

Täna, 25. septembril möödub vabadussõjalaste liidri Artur Sirgu sünnist 120 aastat. Et kirjanikul ja ajakirjanikul Kalle Muulil valmis äsja raamat «Artur Sirgu elu ja surm», uurib Postimees, miks ja kuidas on 1930. aastatel aset leidnu päevakajaline meie praegusel poliitmaastikul ning kuidas ravida ajaloolis-poliitilist neuroosi.​

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kalle Muuli, olete tegelenud süvitsi minevalt meie riigi ja erakondade n-ö poliitilise DNA uurimise ja muukimisega. Kui teadlikult te sellega Sirgu-raamatus olete tegelenud?

Mul pole enne kirjutama asumist või kirjutamise ajal mõtet, et ma nüüd õpetan inimesi elama või poliitikuid poliitikat tegema või et püüaksin moraliseerida. Eesmärk on jutustada lugu. Aga paratamatult näen selle loo jutustamise käigus teatud paralleele, mis on kuidagi ka tänapäeval olulised või sümboolsed – sellised, mille puhul tahaks öelda: «Näete, mis juhtus!»

Näen Sirgu-raamatus väga suuri paralleele tänapäevaga. Siin on tänapäeva jaoks olulisi sõnumeid, mis tolleaegsetest poliitilistest võitlustest ja ideoloogilistest vastuoludest välja tulevad.

Kuidas sündis idee kirjutada «Artur Sirgu elu ja surm»?

Artur Sirgu eluloo kirjutamise idee tekkis ootamatult ja kummaliselt. Tavaliselt on mul peas 10–15 mõtet, millest väga häid raamatuid kirjutada, ja on ka praegu. Kuni eelmise aasta jõuludeni polnud mul nende seas mõtet kirjutada Sirgust. Jõulude ajal oli aega ja lugesin läbi ajalooraamatud, mis oma järge ootasid. Pätsist on kirjutatud kaheköiteline suurteos (Toomas Karjahärmi ja Ago Pajur «Konstantin Päts. Poliitiline biograafia» Ajalooarhiiv, 2018; 1389 lk), Krista Aru on just kirjutanud kaheköitelise suurteose Jaan Tõnissonist («Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem» Rahvusarhiiv, 2019; I + II köide, kokku 992 lk) ja Jaak Valge Eesti parlamendi poliitilise ajaloo («Eesti parlament 1917-1940» Eesti Rahvusraamatukogu 2019; 680 lk).

Võtsin need kätte, hakkasin lugema ja… 1930ndate aastate alguse kogu poliitika keerleb kõigis kolmes raamatus ümber Artur Sirgu. Siis tabasin end mõttelt: miks pole Sirgust raamatut? Ja see tundus mulle kuidagi väga ebaõiglane, väga ülekohtune tema suhtes. Ta on tehtud justkui mingiks mittetähelepanuväärseks tegelaseks. Mõtlesin, et mis ma ikka vingun – kirjutan parem ise.

Adusin, et tänavu 25. septembril möödub Sirgu sünnist 120 aastat. Minu algne idee oli kirjutada Eesti rahvale Sirgu sünniaastapäevaks olemasolevatest allikatest ja raamatutest kokku lugu tema elust ning surmast. Töö käigus selgus paratamatult, et ei saa olla nii pealiskaudne. Kui jõuad põnevate kohtadeni, hakkad süvenema. Käisin arhiivides, kaevasin näiteks vanades poliitilise politsei ettekannetes.

Kui kiitsin Facebookis teie raamatut, küsis varem vabadussõjalastest kirjutanud professor Andres Kasekamp kohe, kas autor on leidnud mõne senikasutamata allika.

Võib näiteks mainida ühte poliitilise politsei ettekannet, mille kohta küsisin mitme ajaloolase käest, kas nad on seda kuskil avaldanud või näinud. Nad väitsid, et ei ole. Sellest ettekandest selgub, et kindral Laidoner pakkus Artur Sirgule ja Andres Larkale 1933. aasta sügisel võimalust ühiseks riigipöördeks.

24.09.2020 26.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto