Sisukord
Arvamus
Tänane leht
25.09.2020
Eesti Riigieelarve 2021 ⟩ Koroonaviirus võib eelarveauku veel süvendada (2) Enamik riigikogust on vanamoodi edasi raiumise vastu (15) Eestlased varastavad Soomest ekskavaatoreid (1) VIDEO ⟩ Uus sari Estonia hukust lubab suurt paljastust (29) Intervjuu ⟩ Oma minevikust ausalt rääkides võtame vaenlaselt käest relva (12) Majandus Majanduse lühiuudised Pangad kahtlustavad Alexelaga seotud ettevõtet rahapesus Ettevõtlusliidud ootavad kriisi põhjas digipööret (1) Välismaa Välismaa lühiuudised Inimelu nõudnud häkkerirünnaku jäljed viivad Venemaale (5) KOHALIK VAADE ⟩ Leedus jagatakse peavõitu korraga kriisi ja külluse aegadel Rootsi võimupartnerid kirjutasid eelarvesse agaralt nulle juurde (1) PÕHJALA VAADE ⟩ Norra eelarvekava tõotab läbirääkimisi keemistemperatuuril Arvamus Juhtkiri ⟩ Metsandus avatumaks (2) Margus Parts: tants ülemkohtu ümber (5) Karmo Tüür: rändest, rahulikult (1) Lugejakiri: kuidas Eestis elektrit teha? Raimond Kaljulaid: Eesti vajab uusi maksureforme (15) Hillar Petersen: kas investeerida betooni või lastesse? (2) Andrus Karnau: vihakõne ja sõnavabadus (11) Věra Jourová ja Thierry Breton: demokraatia vajab tugevat meediat KESKKOND ⟩ Triin Lepland: mereala planeering on lõpusirgel KESKKOND ⟩ Joonas Plaan: tuulepargid hekseldavad mereplaneeringut KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: pigem sahisegu vee kohal linnutiivad (1) Fookus KESKKOND ⟩ Triin Lepland: mereala planeering on lõpusirgel KESKKOND ⟩ Joonas Plaan: tuulepargid hekseldavad mereplaneeringut KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: pigem sahisegu vee kohal linnutiivad (1) Kultuur «Te olete arusaamatud ja kaunid» Katrin Kissa: põhjamaades ei saagi enam korralikult filmi teha Sport Ülipika pausi järel võistelnud Novosjolov: hirmus oli! Aga olümpiamedal motiveerib Marko Mett koroonast tingitud tagasilöögist, naiste võrkpalli valukohtadest ning suurest missioonist Ühisliigas jõuavad play-off’i kivist vett välja pigistavad treenerid, kas Štelmahers suudab tänavu seda? Tartu Vanalinna 17. sajandi kaitsemüürile kerkib neljakorruseline maja Teadlaste ööl tuleb jutuks tulevikutoit ja koroonaviirus Väikses majas linna serval käis hommikust õhtuni läbiotsimine (5) Algas taastatava Maarja kiriku torni ehitaja otsing Tartu lühiuudised Kliinikumi roosa buss – uuem, suurem ja targem Miks ⟩ ... lõpeb Vanemuise mäest alla viiv rattatee keset tänavat? Messide korraldajad arvestavad uute oludega REEDENE RÕÕM ⟩ Kliimaaktivist Henri Holtsmeier selgitab, miks noored kord nädalas streigivad (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri ⟩ Metsandus avatumaks

2 min lugemist
  • Vana metsanduse arengukava soovitakse pikendada
  • Ministeerium tundub tegutsevat ühe poole huvides
  • Ummikseis arengukava juures näitab tegemata tööd
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti metsanduse arengukava koostamisega 2030. aastani on tegeletud ligi kolm aastat, kuid tulemusteta. Mõni päev tagasi teatas keskkonnaministeerium, et teeb riigikogule ettepaneku pikendada vana metsanduse arengukava. Mõistagi on selline otsus pahandanud keskkonnaühendusi, sest seal kirjas olevad raiemahud ei vasta nende hinnangul pika­ajalise jätkusuutliku metsamajandamise põhimõtetele

Arengukava koostavas juhtkogus ei ole suudetud kokku leppida, millised looduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised kaalutlused peaksid uue arengukava koostamisel arvesse minema. Uue puudumisel peab keskkonnaministeerium seni vajalikuks jätkata vana arengukavaga. Sellist otsust ei saa aga kuidagi heaks kiita keskkonnahoiu seisukohalt. Eriti veel siis, kui vana tegutsemisplaan soosib esmajoones metsa raiumisest tulu saavate huvigruppide tegevusplaani. Nagu klassikud ütlevad: mis tõi meid siia, ei saa meid edasi viia. Nii on see paratamatult ka jätkusuutliku metsanduse tagamisega.

Tänases Postimehes kirjutame sellest, et keskkonnaministeeriumi otsustusprotsessides on puudusi ning lisaks näib, et varjatakse jätkusuutliku raiemahu suurust. Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitab endiselt, et tänasel päeval ei raiuta metsa rohkem, kui juurde kasvab. Kuid nagu selgus riigikogu keskkonnakomisjoni ees peetud metsastatistika arutelul, pole keskkonnaagentuur pikaaegse jätkusuutliku raiemahu hinnanguid teinud, viidates tööjõu puudusele.

Vana metsanduse arengukava pikendamise soov näitab, et juhtkogu ei ole oma tööga hakkama saanud. Samuti pole aktsepteeritav, kui vananenud andmete põhjal kujundatakse Eesti metsapoliitikat.

2

Raiemaht 12–15 miljonit tihumeetrit aastas põhineb Maaülikooli metsateadlaste koostatud n-ö mõõduka puidukasutuse stsenaariumil, milles oli analüüsitud metsanduse 40–50 aasta perspektiivi. Mõiste «jätkusuutlik» lisandus sinna alles metsanduse arengukava juhtkogus, kus olid ülekaalus metsatööstuse ja ministeeriumi esindajad.

Nii näib, et ministeerium on oma otsustes tegutsenud ühe poole huvides. Metsanduse arengukava pikendamise üle otsustamisel pole kuulda võetud keskkonnaühenduste ja teadlaskonna seisukohta. Tõsi, paljuski on uue kavaga edasimineku komistuskiviks olnud asjaolu, et huvigrupid ei ole isegi omakeskis suutnud kokku leppida, milline arvutustulemus tagab metsa juurdekasvu ja ökoloogilise tasakaalu pikkadeks aastateks. See pole saanud võimalikuks ainuüksi sellepärast, et ministeerium ja selle allasutused ei ole ise piisavalt avatud diskussiooniks.

Metsapoliitikat ei saa ellu viia suletud uste taga. Kuidas peaksid näiteks riigikogulased hääletama seaduste vastuvõtmisel, kui riigiasutustel endilgi puudub põhjalik ülevaade hinnangutest ja prognoosidest.

Kolm aastat on olnud piisavalt pikk aeg asjaosalisi ühendava kokkuleppe saavutamiseks ja avalikkuse valgustamiseks tarvilike andmetega. Vana metsanduse arengukava pikendamise soov näitab, et juhtkogu ei ole oma tööga hakkama saanud. Samuti pole aktsepteeritav, kui vananenud andmete põhjal kujundatakse Eesti metsapoliitikat. Praegune ummikseis uue metsanduse arengukava vastuvõtmisel on varem tegemata tööde tulem, mille kahjulikkust võime näha tulevikus.

Seotud lood
24.09.2020 26.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto