Sisukord
AK
Tänane leht
26.09.2020
Eesti Kõigi kolme advokaadibürooga kontaktid loonud investeerimispankur: ma ei ole Freeh’ ja Eesti riigi vahendaja (12) Eesti lühiuudised Ametid selgitavad: mis saab perevägivalla ohvrist pärast pöördumist edasi? (3) Toomas Frey (13.12.1937 – 23.09.2020) – ökoloog suure algustähega Autoentusiast võitleb roosteussiga Šimpansid saavad jälle õueaedikus uneleda Ossinovski: keskkonnaministeerium on metsapoliitikas tohutult läbi kukkunud (1) Majandus Esimest investeeringut tehes jälgi kulusid Olulist roheenergiaga tegeleva Ignitise IPOst Välismaa Välismaa lühiuudised Komimaa riigipeaks valiti eesti juurtega viroloog (6) Hiina saadab tiibetlasi sunnitööle Prantsuse neiu sai seeliku kandmise eest sinise silma (13) Tasmaania rannal hukkus 380 vaala USA valimised 2020 ⟩ Vabariiklased loodavad ülemkohtust valimiste päästjat (5) Arvamus Anneli Porri: «Kunst ongi ebastabiilne, paikapanematu, pidevalt uuenev ja eest ära nihkuv» (4) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Kunstnik Maria Kapajeva: «Emaks saamine on valik, mitte elementaarsus» (3) Toomas Kiho: puud ja teed Juhtkiri: Tiibeti õiguste eest (1) Aarne Seppel: Isamaa vajab peeglit (1) Aavo Kärmas: muudame Eesti suureks taastuvelektritootjaks (3) Kultuur Anneli Porri: «Kunst ongi ebastabiilne, paikapanematu, pidevalt uuenev ja eest ära nihkuv» (4) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Kunstnik Maria Kapajeva: «Emaks saamine on valik, mitte elementaarsus» (3) Sport Pariisis puudub neli esikümne naist, kuid see ei tee Kontaveidi-Kanepi elu hõlpsamaks Spordi lühiuudised FC Flora jõudis unistuste maa lävele Pealinna võimutsemine suretab Eesti sporti (1) Merendus Viking Line’i riskantsed manöövrid Ahvenamaal Merenduse lühiuudised AK Anneli Porri: «Kunst ongi ebastabiilne, paikapanematu, pidevalt uuenev ja eest ära nihkuv» (4) Ruth Bader Ginsburg ehk kurikuulus RBG Marti Aaviku essee: kana külmutamine ajakirjanduses (2) EKI keelekool: kuidas õigesti adresseerida? Taavet võidab Koljatit kübersõjas Marek Strandberg: ja valgus saigi! Prohveti minoorsed sõnad (4) Kes oli Artur Sirk? Video ⟩ Kunst sinu ümber. Kunstnik Maria Kapajeva: «Emaks saamine on valik, mitte elementaarsus» (3) Vikerkaar loeb. Mida teha pärast orgiat? (1) Romaan noore naise ja vana mehe hingesugulusest Ajastupilt täiustub Nädala plaat. Marilyn Mansoni luupainajate väljanäitus Aja auk. Rikkuse diskreetne võlu ehk Bryan Ferry 75 Nädala plaat. Kas me tahame Marilyn Mansonit? Juurikas. Kiired ja osavad Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kuidas õigesti adresseerida?

2 min lugemist
Peeter Päll FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Eesti Keele Instituudi keelekorraldusosakonna juhataja Peeter Päll kirjutab, kuidas on sõna adresseerima tähendus ajas muutunud.

Kas mäletate veel, et üle 30 aasta tagasi tuli ümbrikule aadressi kirjutades alustada riigi nimest ja edasi suuremalt väiksemale liikudes jõuti lõpuks saaja nimeni? Mäletan, kui harjumatu oli omal ajal minna teistpidisele järjestusele, kus kõige ette kirjutati saaja nimi – see tundus lausa kohatu, sest enne oli kesksel kohal riik ja alles lõpus tuli üksikisik. Ent meie maailmapilt muutus ja vähemalt sõnades on nüüd tähtsam üksikisik.

Miks ma seda meenutan? Sest tegevust, mida ma äsja kirjeldasin, nimetatakse adresseerimiseks ja siingi on meie maailmapilt muutunud, sest sel sõnal on tekkinud uusi tähendusi. Traditsiooniliselt on adresseerimine tähendanud aadressi kirjutamist, kellegi või millegi aadressi järgi suunamist (kiri on adresseeritud kellelegi või kuhugi). Ülekantud mõttes, kujundlikult on selle sõnaga märgitud ka suunamist või määramist (tema küsimus oli adresseeritud mulle).

Kust aga tuleb see, et tänapäeval adresseeritakse ka probleeme, muresid jne, seejuures adressaati nimetamata? Vahel olen mõelnud, et ehk on tegu kujundlikkuse kõrgeima astmega, st murele kirjutatakse aadress peale ja saadetakse ära... kuhugi kaugemale, silma alt ära. Nii võib ju tunduda, kui sulle kinnitatakse, et probleem on adresseeritud, aga tegelikult midagi ei juhtu.

Ilmselt taipavad paljud, et see tähendus on laenatud inglise keelest. Inglise keeles nimelt on sel sõnal veel üks tähendus – pöörduma (he addressed the crowds – ta pöördus rahvahulkade poole), millest omakorda on arenenud kujund­lik tähendus. Üks inglise veebi­sõnaraamatuid seletab seda nii: probleemi või küsimusega tegelema, näiteks hoolega sellele mõeldes või tegutsedes olukorra parandamise nimel.

Eesti keeles pöördumise tähendus puudub (me ei adresseeri rahvahulki) ja seetõttu mõjus laenatud tähendus esialgu koomiliselt, nüüd on see ametnikuslängi sügavalt juurdunud. Ometi maksaks meenutada, mida me enne probleemide adresseerimist tegime. Me pöörasime neile tähelepanu, käsitlesime neid, tegelesime nendega ja lihtsamal juhul lausa lahendasime neid. Kõik on suhteliselt selge sisuga tegevused. Mida tänapäevased adresseerijad teevad, on raske mõista. Kui adresseeritakse nõrka kohta, kas siis juhitakse sellele tähelepanu või üritatakse ka midagi ära teha?

Kes «adresseeriks» sõnade ähmastamist, teisisõnu väljenduks selgemini, osutaks eesti keelele suure teene.

Minu vastus pealkirjas olevale küsimusele oleks: alustage saaja nimest. St mõelgem sõnumi saajale.

Seotud lood
25.09.2020 28.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto