Kindral Alaveri vaikelu lõppes

Kindral Alaver. FOTO: Pm

Kesknädalast saati on iga eestlane saanud omal moel kiigata Mati Alaveri pähe, tutvuda dopingupatuse suusatreeneri mõttemaailmaga ja ajada näpuga järge ajalooannaalides – muidugi vaid nii kaugele, kui uurimisdokumendid võimaldavad. Leivaraasudest jäljerida on muljet avaldav, kuid mida kaugemale ajas tagasi rännatakse, seda rohkem on tuul palukesi laiali ajanud.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tuule rolli täitis siinkohal ka Eesti seadusandlus. Nimelt on dopinguainete kasutamisele kallutamine teise astme kuritegu, mis aegub viie aastaga ning mille puhul kriminaalmenetlus on välistatud. Nõnda hargnebki niidistik põhiliselt 2016. aasta suveni, mil toimus Alaveri ja Karel Tammjärve esimene jutuajamine, kus suusa­treener pakkus kontakti, mis aitavat kiiremini suusatama hakata.

Ent on üksikuid noppeid, mis heidavad häguse valguskiire ka varasemasse. Näiteks leiab kohtutoimikust saksakeelse kirjavahetuse 2014. aastast, milles Alaverilt päritakse Kuusamo tulemuste kohta ning palutakse, et ta sellest mitte kellelegi ei räägiks.

Alaveri vastus: «Tere, (nimi varjatud)! Ma pole rahul. Oma koostööst (nimi varjatud) ära räägi.» Kuna puuduvaid pusletükke on liiga palju, siis enamat välja ei kooru. Aga siiski – eestlasi oli tol MK-etapil võistlustules neli: Algo Kärp, Aivar Rehemaa, Karel Tammjärv ja Raido Ränkel.

07.12.2021 08.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto