Ain Raal ja Daisy Volmer: keegi pole veel tänanud apteekreid. Aeg on püstitada ausammas

Daisy Volmer, Tartu ülikooli sotsiaalfarmaatsia dotsent Ain Raal, Tartu ülikooli farmaatsiainstituudi juhataja, farmakognoosia professor FOTO: SCANPIX

Apteeker on ülikooliharidusega spetsialist, kel on unikaalne ravimpreparaate hõlmav pädevus, vastutusrikas töö esmatasandi tervishoius ning takkapihta möödapääsmatus seista silmitsi psühholoogiliselt väga raske ametiga.

​Apteek on kõige kättesaadavam esmatasandi tervishoiuasutus, kus on võimalik saada tõenduspõhist teavet haiguste ennetamiseks, tervise edendamiseks, sagedasemate haiguste sümptomite hindamiseks ja käsimüügiravimite kasutamiseks. Täiendavat nõustamist retseptiravimite nõuetekohaseks kasutamiseks ja ravijärgimuse toetamiseks on samuti kohane küsida just apteekrilt.

Hulgihaigestumuse ja hulgiravimikasutamisega patsientidele arendatakse praegu välja lisateenust, mille käigus apteeker hindab, kas patsient kasutab oma ravimeid ettenähtud korras ning kas tal on esinenud sellega seoses mingisuguseid probleeme. Seega on apteeker tõhus abimees patsientide tervisekäitumise suunamisel ning ravimite ohutu ja efektiivse kasutamise toetamisel.

Selle kõige juures elab Eesti apteeker viiepallisüsteemis hindele kolm. Apteeker, eriti proviisor on praegu tervishoiutöötajana alakasutatud, igapäevatöö tegijana ülekoormatud ja lõpuks ka alatasustatud. Samal ajal on ta ülikooliharidusega spetsialist, kellel on unikaalne ravimpreparaate hõlmav pädevus, vastutusrikas töö esmatasandi tervishoius ning takkapihta möödapääsmatus seista silmitsi psühholoogiliselt väga raske ametiga.

Covid-19 pandeemia muutis reaalseks hea apteegitava ühe punkti, kus on nimetatud apteekrite kohustus pakkuda ravimabi ka kriisiolukorras. Selles tavatus olukorras sai selgemaks apteekrite võime patsiente igakülgselt, ka psühholoogilises mõttes aidata.

Tänulike patsientide tagasiside oli see, mis aitas paljudel apteekritel tänavu kevadel vastu pidada. Tänulikkust avaldati, kui apteeker leidis lahenduse puuduva ravimi saamiseks, andis juhendeid enesekaitsevahendite kasutamiseks või kui ta jagas soovitusi desinfitseerimisvahendite kohta. Apteekri jaoks on patsiendi silmadest tulev tänu üks suurimaid kiitusi tehtud töö eest.

Apteeker, eriti proviisor on praegu tervishoiutöötajana alakasutatud, igapäevatöö tegijana ülekoormatud ja lõpuks ka alatasustatud.

Apteekrite tegutsemine pandeemia ajal saab meilt hindeks viis pluss. Jäämata ootama «ülaltpoolt» saabuma pidanud abi, tuldi ise olukorraga kiirelt ja adekvaatselt toime, võttes kasutusele vajalikud ennast ja teisi kaitsvad abinõud. Muu hulgas tuli üle vaadata töögraafikud ja vajaduse korral koju jääda, mis pani veel suurema löögi alla niigi vähesed ja seni veel terved töökaaslased.

Olles ka ise apteekrite lähedaste ringis, võime öelda, et ega kodustelgi kerge olnud – üsna miiniväljal kõndija tunne oli, sest iial ei tea, kas ja millal «tööd koju kaasa tuuakse». Õnneks jäi plahvatus tulemata, aga koroonatesti ​ tegemas sai käidud küll.

Koroonalaine mõjutas suuresti ka tulevasi apteekreid. Üliõpilased tajusid senisest selgemalt apteekritöö tegelikku vastutust ning sellega seotud riske, et proviisor kuulubki ekstreemses olukorras eesliinitöötajate hulka. Nooremad õppisid vastukaaluks mahukale ja üsna pikalt kestnud distantsõppele hindama traditsioonilist akadeemilist kontakti oma õppejõudude ja kursusekaaslastega.

Ei saa mööda ka e-lahendustest. Covid-19 pandeemia õpetas meid kasutama e-teenuseid – nii proviisoriõppes kui ka apteekides. Kui see valdkond arenes varem omas rütmis, siis tänu piirangutele tehti kiire ja laialdane hüpe edasi.

Mida see endaga kaasa toob? Eks seda, et erinevad digilahendused saavad tervishoiu, sealhulgas farmaatsia pärisosaks ning neid tuleb kasutada seal, kus võimalik, et pakutava teenuse kvaliteet oleks ühtlane ning patsiendi ohutu ja tõhus ravimite kasutamine tagatud.

Samas joonistus kevadisel kriisiajal selgelt välja ka inimliku kontakti vajadus, mida siiani veel ükski masin asendada ei suuda. Kombineerides tõenduspõhiseid teadmisi ja patsiendikeskset suhtlemist saame abivajajaid aidata ja see ongi apteekri tulemusliku töö alus.

Püstitaksime vaimusilmas apteekrite ausamba Tartusse Raekoja platsile, kunagise farmaatsiainstituudi hoone ette aadressiga Raekoja plats 6.

Pandeemia tingimustes said väga paljud ametirühmad suurt tähelepanu kui eesliinitöötajad. Kahjuks ei mäleta me sellest ajast vähimatki ühiskonna tänu ja tunnustust ekstreemses olukorras tegutsenud apteekritele. Küll ja korduvalt meenutati hea sõnaga meedikuid ning toidupoodide kassapidajaid, aga apteekreid millegipärast mitte.

Ometi on nad oma professionaalse tegevusega püstitanud iseendale ja oma erialale virtuaalse ausamba. Meie unistuseks on näha seda ausammast kunagi ka materiaalsel kujul, sest apteekrid väärivad seda.

Äsja tähistatud apteekrite päeva puhul püstitaksime vaimusilmas apteekrite ausamba Tartusse Raekoja platsile, kunagise farmaatsiainstituudi hoone ette aadressiga Raekoja plats 6. Seda enam, et sama koha peal tegutses hiljemalt aastast 1430 apteek, mis koos Tallinna Rae­apteegiga oli regiooni vanimaid: hädalistele tehti uksed lahti ammu enne seda, kui esimesed apteegid alustasid tegevust Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Leedus ja Venemaal.

Praegu on kõik inimesed apteeki oodatud oma tavapärases elurütmis. Kui aga peaks taas korduma kevadine kriisiolukord, tasub apteekrite töö lihtsustamiseks meeles pidada lihtsaid tõdesid. Käige apteegis ainult vajaduse korral või siis, kui ostate korraga välja mitu ravimit; ärge tulge apteeki kogu perega, eriti veel, kui pereliikmete hulgas on eakaid; enne, kui apteekrilt apteegi müügisaalis teavet küsite, mõelge läbi, mille kohta ja millist infot soovite, siis on nõustamine kiire ja tulemuslik.

Seotud lood
26.09.2020 29.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto