• Paljudele eestlastele koduks olev Melbourne püsib lukus kauem kui Wuhan.
  • Kehtib öine liikumispiirang, kodust võib lahkuda viie kilomeetri kaugusele.
  • Osa eestlasi ei pääse kodumaale külla, teised teevad elu seiklusele lõpu.
  • Kriitikute meelest surutakse proteste maha autoritaarsele riigile omaselt.

Maakera kuklapoolel maailma ühtede karmimate koroonapiirangutega silmitsi seisvad eestlased pole üksmeelel küsimuses, kas ranged meetmed aitavad viiruse Austraaliast lõplikult välja tõrjuda või annavad need inimeste elule hävitava löögi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Asi on üle paisutatud,» leiab viis aastat Austraalias elanud eestlane Kaur Liivas. «Ma ei ole nõus sellega, mida siin tehakse. See on täielik vabaduse piiramine ja noorte elu rikkumine.»

Ta räägib Victoria osariigis ja selle pealinnas Melbourne’is kehtestatud koroonapiirangutest, mis on 6,6 miljonit inimest suuresti koduseinte vahele lukustanud. Kui praegu kehtivad piirangud jäävad paika oktoobri lõpuni, nagu kohalik valitsus plaanib, on Austraalia suuruselt teine linn olnud omamoodi vangistuses enam kui 110 päeva ehk kauem, kui olid Hiina viiruse epitsenter Wuhan ja Euroopas viirusest pea kõige enam räsitud Itaalia.

Viie kuu eest isaks saanud Liivasele valmistab enim tuska see, et tema tütar pole oma eluajal peale vanemate pea mitte ühtegi teist inimest, ka oma Eestis elavaid vanavanemaid kohanud.