Juhtkiri ⟩ Jälle see tuumajaam

  • Arutelu tuumajaama vajalikkuse üle Eestis tõstatub taas
  • Riigi pakutud energeetikavisioon aitaks tulevikuks plaane teha
  • Eestil puuduvad erapooletud teadmised tuumaenergiast
Tuumajaam. Pilt on illustratiivne. FOTO: SCANPIX

Euroopa teeb täiskäigul rohepööret ja Eestil tuleb sellega seoses lahendada fundamentaalne küsimus, kuidas, millega ja kui kiiresti asendada põlevkivienergia. On hea tõdeda, et arutelud selles vallas ja laiemalt energeetika tuleviku üle on viimasel ajal hoogustunud. Lähitulevikus oleks aga vaja teha järgmine samm ja luua konkreetne visioon rohelisema energiatootmisviisi kasutuselevõtuks Eestis.

Tänase lehe majanduskülgedel on lugu ärimeeste ambitsioonikast ja veidi muinasjutulisest plaanist Kunda tsemenditehasega. Üks projekti võimalikke väljundeid oleks tooraine tootmine betooni jaoks, mida omakorda läheks suurtes kogustes tarvis Eesti esimese tuumajaama ehitamiseks. Kunda on üks võimalikest asupaikadest, kuhu see kerkida võiks, ja betooni vedamine samast asulast oleks majanduslikult mõttekas.

Tuumajaama teema tekitab alati kirgi ja arutelud selle rajamise üle Eestisse on aeg-ajalt lainetena ühiskonnast läbi käinud. Praegu paistab, et teema hakkab taas esile kerkima. Hiljuti nägime lausa meeleavaldust tuumaenergia kasutuselevõtu toetuseks. Samas on praegu ka aeg, mil mitmed teised Euroopa riigid hoopis sulgevad oma tuumajaamu ja mõtlevad teiste loodussäästlike energiatootmisviiside, näiteks tuule- ja päikeseenergia peale.

Riigi välja pakutud pikem energeetikavisioon aitaks kohalikel inimestel ja ettevõtjatel tulevikuks plaane ja ümberkorraldusi tegema hakata.

11

Tuumajaama plussidest ja miinustest on meedias juba palju juttu olnud. Eestil oleks aeg selles küsimuses lõpuks oma seisukoht kujundada. Praegu, kui jälle valimismöll käima on läinud, ootaks poliitikutelt konkreetseid sõnumeid ka energeetika küsimuses. Tegemist on nii üle riigi kui ka kohalike omavalitsuste kontekstis olulise teemaga. Kui oleks näha poliitilist tahet tuumaenergeetika kasutuselevõtuks, saaks sealt edasi mõelda, kuidas see kohalikku elu (näiteks Kundas) mõjutama hakkaks. Sama lugu on ka teiste energiaallikatega – näeme praegu näiteks tulist arutelu Saaremaa meretuuleparkide üle.

Lõpuks ei välista tuumajaam ja teised loodussäästlikud energiaallikad teineteist, aga teadmine, kuidas Eesti oma energiatootmist tulevikus plaanib, aitaks hakata juba tasapisi otsima lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Üks tuumajaam või mööda riiki laiali olevad päikese- ja tuulepargid põlevkivitööstuses kaotatud töökohti asendada ei suuda. Riigi välja pakutud pikem energeetikavisioon aitaks aga kohalikel inimestel ja ettevõtjatel tulevikuks plaane ja ümberkorraldusi tegema hakata.

Sellise suure otsuse tegemist takistab aga asjaolu, et Eestis puuduvad erapooletud teadmised tuumaenergiast. Teadmatus põhjustab aga paljudes hirmu, mis ei pruugi küll alati olla asjakohane, kuid ilma rahva heakskiiduta seesuguseid asju teha ei tohi. Eestil oleks kasu sõltumatust ja autoriteetsest tuumaeksperdist, kes suudaks tasakaalustatult ja usutavalt seletada lahti tuumaenergeetika ohutuse ja eri põlvkondade tuumatehnoloogiate küsimused. Alles seejärel on võimalik ühiste teadmiste põhjal otsus vastu võtta.

Aeg otsustavaks pöördeks energeetikas hakkab kätte jõudma. Kindlasti ei tohiks siinkohal kõige tähtsamad olla kellegi isiklikud ärihuvid, vaid looduse ning inimeste heaolu ja tulevik. Olgu see siis jaamaga või jaamata.

26.09.2020 29.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto