Röövellik õppelaen ⟩ Riik küsib õppuritelt endiselt krooniaja intressi

Riik saab ise laenu olematu intressiga, aga tudengitelt küsib ikka viis protsenti ja nii käivadki tudengid pigem tööl kui võtavad ebamõistlikult kallist laenu. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Riigikogu 10. koosseis võttis 2003. aastal vastu õppetoetuste ja õppelaenu seaduse, mis sätestas tudengitele Eesti krooni ajal õppelaenu intressiks minimaalselt viis protsenti aastas. Kuigi seadust on vahepeal korduvalt muudetud, on rohkem kui 17 aastat hiljem ühes aspektis seis endine: õppelaenu aastane intressimäär püsib siiani muutumatuna, vähemalt viis protsenti aastas.

Isegi kui mõni pank sooviks soodsamatel tingimustel laenu pakkuda, ei ole see praegu teoreetiliseltki võimalik. Õppelaen on riiklikult garanteeritud toode, mille miinimumintressimäära paneb paika eespool mainitud seadus, mitte finantsasutus ise. Kuna pankade jaoks on tegu sisuliselt riskivaba tootega (laenukahjumid katab riik), ongi kolmes Eesti õppelaenu pakkuvas pangas LHVs, SEBs ja Swedbankis selle intress madalaim võimalik.

Laenu küsivatelt õppuritelt nõutakse aga kahe inimese käendust või kinnisvaratagatist.

Paljud käivad tööl

Kui krooniajal, eriti toonases finantskriisis, oli õppelaen tudengitele atraktiivne, siis praeguses laenukeskkonnas see nii ei ole. Seda kinnitab ka statistika: kui 2008/2009. õppeaastal võttis õppelaenu 38 protsenti õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2016/2017. õppeaastal ainult kuus protsenti ehk ligikaudu 3000 õppijat. Viimastel aastatel on taotlejate arv langenud juba 2000 piiri juurde.