N, 9.02.2023

Juhtkiri ⟩ Vaid tõde annab rahu

Postimees
Vaid tõde annab rahu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Estonia huku kohta on selgunud uusi asjaolusid
  • Esilekerkinud hüpoteese tuleb kontrollida
  • Tõe väljaselgitamine kaalub üles hauarahu

Estonia huku kohta on ilmnenud uusi fakte ja need on seadnud kahtluse alla senise arusaamise laevahuku põhjustest. Tõe välja selgitamiseks on vältimatu uue uurimise algatamine.

Eesti on Estonia lipuriik ja seetõttu on loomulik, et uut uurimist hakkab läbi viima Eesti. Ilmselt tuleb selle käigus laskuda ka vrakile, kuigi seda kaitseb hauarahu. Samas ei saa hauarahu võtta absoluutse keeluna põrmude rahu häirida. On üldinimlik ja tavaline praktika, et hukkunute säilmeid võimaluse korral ekshumeeritakse, tuvastatakse ja antakse omastele. Ka ümbermatmise tava ei ole haruldane, kui selleks on mõjuvad põhjused. Paljudele hukatust toonud õnnetuse põhjuste väljaselgitamine on moraalne võlg hukkunute ja nende perekondade ees. Loobuda uurimisest, sest see võib rikkuda hauarahu, ei ole seetõttu põhjendatud.

Tänase Postimehe Eesti küljed on pühendatud Estonia hukuga seotud uutele asjaoludele, millest olulisimaks on videokaadrid Estonia keres olevast avast. Ava tekkimisele on pakutud erinevaid seletusi. See võis olla põhjustatud kokkupõrkest mingi teise alusega, võimalik, et allveelaevaga, sest ühtegi laeva teadaolevalt õnnetuskoha piirkonnas ei olnud. On ka võimalus, et ava tekkis, kui alus kukkus põhja vajudes vastu kivi, või on tekitatud hiljem vraki uurimise käigus. Kõige ebatõenäolisemaks peetakse, et ava tekkis plahvatuse tagajärjel.

Tekkinud kahtlused vajavad kinnitamist või ümberlükkamist, et mõista Estonia katastroofi põhjusi. Tõelise hauarahu hukkunutele ja hingerahu omastele annab vaid tõde.

Allveelaeva hüpotees toob taas päevakorrale teooria, et Estoniaga veeti salajast sõjatehnikat, nagu väitis 2004. aastal Rootsi endine tolliametnik Lennart Henriksson. Tema tunnistuse põhjal algatati Rootsis uurimine, mille tulemusel Rootsi kaitsevägi tunnistas salajasi vedusid Estoniaga 14. ja 20. septembril 1994, kuid mitte saatuslikul 27. septembril.

Salajasi sõjaväelisi vedusid Estoniaga uuris 2006. aastal ka riigikogu moodustatud komisjon, et jõuda selgusele, kas nendest vedudest võisid olla teadlikud või nendega seotud ka Eesti ametkonnad või ametiisikud. Komisjon jõudis järeldusele, et Eesti ametkonnad ei olnud vedudest teadlikud, kuid seda, kas Estonial veeti sõjalise otstarbega tehnikat ka 27. septembril 1994, ei saanud komisjon oma uurimise põhjal ei kinnitada ega ümber lükata.

Estonias avastatud ava toob paratamatult päevakorda kahtluse, et sõjatehnikat siiski veeti, ja õnnetuse põhjustas kokkupõrge Estoniat saatnud allveelaevaga. See kahtlus tõstatab ränga küsimuse vastutusest selle mereõnnetuse eest. Kuigi saatuslikul ööl oli tegu halbade ilmastikutingimuste ja võimalik et ka inimlike vigade kokkulangemisega, ei oleks Estonia kõrval tohtinud olnud ühtki allveelaeva, kui salajast laadungit poleks vaja olnud eskortida.

Praegu on see vaid hüpotees ja sellisena tõstab õhku vaid tõestamata süüdistusi. On täiesti võimalik, et need on alusetud, kuid on halvim, kui need jäävad kontrollimata. Seni teadmata ava leidmisest tekkinud kahtlused vajavad kinnitamist või ümberlükkamist, et mõista Läänemere suurima rahuajal toimunud merekatastroofi põhjusi. Tõelise hauarahu hukkunutele ja hingerahu nende omastele annab vaid tõde.

Märksõnad
Tagasi üles