Neuroloog räägib, mis põhjustel kimbutavad Eesti inimesi peavalud ja kuidas neist võitu saada

Sageli inimene ei märka, kuidas emotsionaalse pingega tekib lihasepinge ja seega võib olla üllatav, et ilma suurema füüsilise pingutuseta tuleb ikkagi pingetüüpi peavalu.  FOTO: Elmo Riig / Sakala

Nagu mujalgi maailmas, on Eestis kõige levinum pingetüüpi peavalu ja teisel kohal on migreen, räägib Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant ja Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloog Kati Braschinsky.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Episoodiline pingetüüpi peavalu tekib neuroloogi sõnul kaela- ja perikraniaalsete ehk pead ümbritsevate lihaste pingest. «Kõige sagedamini tekib see sund­asendites – näiteks ka pikalt arvuti taga töötades –, emotsionaalse või vaimse pinge taustal. Sageli inimene ei märka, kuidas emotsionaalse pingega tekib lihasepinge, ja seetõttu võib olla natuke üllatav, et ilma suurema füüsilise pingutuseta ­tuleb ikkagi pingetüüpi peavalu,» tõdeb dr Braschinsky.

Pingepeavalu vastu aitab tema sõnul lihasepinge leevendamine: asendi muutus, kaelalihaste harjutused, jalutamine, üldine füüsiline aktiivsus. «Kergem pingetüüpi peavalu annab sel juhul üsna kiiresti järele,» ütleb arst. Kui sellest ei ole ikkagi abi, tulevad appi valuvaigistid: paratsetamool, ibuprofeen, ketoprofeen jt. «Samas tuleb kindlasti meeles pidada, et valuvaigistite liiga sage tarvitamine võib sagedase peavalu korral hakata probleemi hoopis süvendama. Näiteks paratsetamooli ja ibuprofeeni ei tohiks üle 14 päeval kuus tarvitada,» rõhutab Braschinsky. Kui vajadus valuvaigisti järele sageda peavalu tõttu selle piiri ületab, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda, ütleb neuroloog, sest see vajab täpsemat käsitlust, eeskätt tuleb kaaluda profülaktilise peavaluravi alustamist.

28.09.2020 30.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto