Video ⟩ TTÜ teadur selgitab, miks ta Estonialt leitud ava laeva uppumise põhjuseks ei pea

TTÜ teadur Kristjan Tabri dokseriaalis üles kerkinud allveelaeva teooriat ei usu. FOTO: Konstantin Sednev

Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur, laevaehituse insener Kristjan Tabri oli üks neist, keda Rootsi ajakirjanikud palusid Estonia «kõike muutvat leidu» kommenteerima. Et laeva kerest on avastatud auk, aimas ta juba enne kaadrite nägemist ning pani peas valmis neli võimalikku stsenaariumit, kuidas see võis tekkida: plahvatus, hilisem lahtilõikamine, vee peal toimunud kokkupõrge, vee all toimunud kokkupõrge. Kaadreid nähes välistas ta koos ametikaaslastega kohe plahvatuse ja lahtikeevitamise.

Tellijale Tellijale

«Alles jäi küsimus, kas auk tekkis vee peal või vee all,» ütleb ta. Praegu peab ta tõenäolisemaks viimast varianti: «Ütleme, et suure tõenäosusega tekkis see merepõhjas.»

Alustuseks selgitab ta, et tegemist pole niivõrd augu, kuivõrd avaga. «Pikkus neli meetrit, laius 1,2 meetrit. Nagu kaks riba,» kirjeldab ta ja näitab Estonia pildil kahte kohta, kus see võis asetseda. Lõplikku selgust pole ta selles veel saanud. «See oli kas Estline'i viimase e-tähe ees või tagaosas, pigem veepiirist üleval pool,» ütleb Tabri.

Kas see ava mängis laeva hukus mingit rolli? Sellele küsimusele vastamiseks konsulteeris Tabri ka teiste teaduritega ning tegi kaks joonist: üks esitlemaks ametlikku stsenaariumi, mille järgi uppus laev visiiri ärakukkumise tõttu, ning teise iseloomustamaks seda, mis juhtuks, kui vesi tungib laeva läbi ava. See on tähtis, sest esimese versiooni puhul oleks laev jäänud tundideks hulpima, teise puhul uppunuks laev väga kiiresti.

29.09.2020 01.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto