Sisukord
Arvamus
Tänane leht
30.09.2020
Eesti EELARVE 2021 ⟩ Kõik said eelarvest prääniku (2) Eesti lühiuudised Maakri piirkonda kerkib veel üks kõrghoone Poliitkultuur täna: solvatakse kolleege, sõpru ja liitlasi (30) Video ⟩ TTÜ teadur selgitab, miks ta Estonialt leitud ava laeva uppumise põhjuseks ei pea (76) Plahvatus Mustamäe korteris aitas avastada kanepikasvandust Hoone omanik lukustas Pärnu uue kunsti muuseumi uksed Kiire interneti viimine maakoju maksab tegelikult tuhandeid (11) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti Pank järgmisel aastal majanduskasvu ei oota Ettevaatust, töötajad! Liikvel on puuktööandjad Otsus olemas: uus aasta toob pensionilisa Välismaa Macron ühendab Valgevene kriisi lahendamise Venemaaga dialoogi edendamisega (2) Välismaa lühiuudised Libasaavutustega kelkinud petis kerkis Rootsi kaitseväe ladvikusse (3) Torino – Saatana linn? (1) Arvamus Juhtkiri ⟩ Riiklik jõuluvanamäng (8) Jaano-Martin Ots: tõde on seal tormisel merel (7) Andres Herkel: meie esindusdemokraatiast (2) Lugejakiri: kuidas säilitada eesti kirjakeelt? (1) Toomas Alatalu: naised veavad revolutsiooni (1) Hannele Valkeeniemi: hargmaised eestlased – immigrandid või kahepaiksed? Erkki Bahovski: tramm nimega Demokraatia (1) Peeter Espak: antihumanismi pealetung (15) TERVISHOID ⟩ Katrin Rehemaa: seitse nahka meditsiini seljast (1) TERVISHOID ⟩ Anneli Kannus: õdede puuduses tervishoid laguneb (1) TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: meedikute palgaleppe võti asub riigieelarves Kultuur Arvustus ⟩ Von Krahl lennutab luulelohet Vallalisest üksikust ülekaalulisest naisest hobidetektiiv, kellel on kassid See lihtne ja keeruline Olav Ehala Sport Kelly Sildaru enne hooaja algust: olen konkurentide peale kade, kuid ei tunne ebavõrdsust PM PARIISIS ⟩ Kuidas valmistus Kaia Kanepi tähtsaks lahinguks? (2) Spordi lühiuudised Euroopa tippkorvpall on kaotanud mitukümmend miljonit eurot Uus ralliklass soodustab sõitjate arengut ja lisab tšempionaatidele vürtsi Tartu ERMi ees laiuval kibuvitsaväljal tuleb kevadel jälle kaevamine (3) Reno Laidre: tartlased näitasid valmidust linna arengus kaasa rääkida Vahur Kollom: majandusvabadus kui sõnakõlks Läheb neljarajalise lõigu ehitamiseks Galerii ⟩ Varjupaika jõudis ühe omaniku 17 kasvatamata koera Tartu lühiuudised Kutsehariduskeskuse õpilased õmblevad kaitsemaske INTERVJUU ⟩ Kliinikumi uus juht Priit Perens süsti ega arste ei karda Limaste imalate maalide vaatajat võib tabada iiveldustunne Tartu kultuuriuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri ⟩ Riiklik jõuluvanamäng

2 min lugemist
  • 2021. aasta riigieelarve eelnõuga üritatakse seljatada kriis
  • Teadus- ja arendustegevus saab 56 miljonit eurot lisaraha
  • Kriisi ajal ei saa laristamise mentaliteeti endale lubada
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tutvustasid eile valitsuse pressikonverentsil 2021. aasta riigieelarve eelnõu ja eelarvestrateegiat aastateks 2021–2024. 

Üritusele kohaselt kostis poliitikute suust kiidulaul iseendale. «2021. aasta riigieelarvega seljatame koroonakriisi!» võis hiljem lugeda Stenbo­cki maja Facebookist.

Valitsusliikmete suust kostnud lubadused olidki suurelised, samas jäi mulje, et vähemalt osa lubadusi lepiti kokku viimasel hetkel, kuna eile polnud ette näidata riigieelarve seletuskirja. Õhku jäi mitu küsimust, eriti see, kui kaua me suudame niimoodi üle jõu elada.

Iseenesest on rõõm tõdeda, et mitu ka Postimehe juhtkirjades eelarve kontekstis esile tõstetud teemat on olnud valitsusliikmetele tähtsad. Näiteks lubatakse lõpuks täita koalitsioonilepingus antud lubadus viia teadus- ning arendustegevuse toetamine ühe protsendini SKTst. See tähendab 56 miljonit eurot lisaraha.

Samas teadusega tihedalt seotud rohepööret küll näiliselt toetatakse,­ aga sisulist suunamuutust on raske­ näha. On märgiline, et sellise tulevikutehnoloogia nagu vesiniku peale on riigieelarves mõeldud ja valdkonna arenduseks on eraldatud järgnevateks aastateks 30 miljonit eurot. Kuid see summa on nii mitme aasta peale laiali laotatult ikkagi karjuvalt väike, et tõsiselt võetav pööre saaks toimuda.

Palju kõneainet pakkunud kaitsekulutuste teema sai lahenduse lubaduses, et rahastamisega minnakse edasi eelmise aasta riigieelarve strateegias kokku lepitud joones. Ülejärgmiseks aastaks lubati ka lisaraha rannakaitsevõimekuse väljaarendamiseks, mille senine puudus on olnud meie kaitsevõimekuse nõrk koht. Tekib aga küsimus, milleks oli vaja eelnenud paanikat, justkui kaitsekulusid ei hoitaks samal tasemel.

Tuleb selgeks saada, kui palju neist lubadustest on laenurahaga jõuluvana mängimine ja kui palju tõsimeelne tulevikku suunatud panustamine.

8

Lähem riigieelarve analüüs seisab veel ees. Raha näiks justkui kõigele jaguvat, lisaks enne mainitule ka näiteks erakorraliseks pensionitõusuks. Tuleb aga selgeks saada, kui palju neist lubadustest on laenurahaga jõuluvana mängimine ja kui palju tõsimeelne tulevikku suunatud panustamine.

Peame endale teadvustama, et tegelikult oleme ikkagi kriisis ja sellist laristamise mentaliteeti ei saa Eesti endale lubada. Meie rahandus sõltub nüüd üha enam laenurahast ja laenude teenindamine uute laenude võtmisega võib saada riigile suureks probleemiks.

Eelarve tasakaalu taastamise kohta andsid poliitikud umbmäärase tähtaja kümnendi keskpaigaks, kuid mingit plaani ja isegi mitte lubadust, et kindlasti selleks ajaks tasakaal saavutatakse, ei esitatud. Plaani oleks hädasti tarvis, kasvõi oleks raskel ajal viisakas loobuda eelarvesse sisse kirjutatud katuserahast, mis on varem olnud küsitav poliitiline praktika.

Ka valimiste eel ei tohi riigijuhid tegelikku olukorda eirata ega laenatud miljarditega ainult valijale meeldivaid rahalisi otsuseid teha. Meie ühine eesmärk peaks olema kriis päriselt seljatada (selleks on tarvis rohkemat kui vaid suured sõnad ja ühe aasta riigieelarve), mida laenuraha aitab meil teha ainult siis, kui kasutame seda jõuliselt järgmiseks arenguhüppeks.

Seotud lood
29.09.2020 01.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto