Poliitkultuur täna: solvatakse kolleege, sõpru ja liitlasi

Riigikogu komisjonide istungite stenogrammid ei ole avalikud, seega see justkui annab loa ennast «vabaks lasta». FOTO: Pm

Täie hooga käima läinud poliitikasügisel tõdevad riigikogu liikmed, et enam võiks arutleda sisukalt ja ühiskonnale korda minevate teemade üle, vähem võiks olla ühiskonnagruppe vastandavaid teemapüstitusi ja uudisekünnist ületavaid käredaid ütlemisi nii sotsiaalmeedias kui ka riigikogu kõnepuldis.

«Poliitiline kultuur, seda eriti diskussioonide pidamise osas, on kahjuks alla käinud,» nentis koalitsioonisaadik Viktoria La­dõnskaja-Kubits. «Soovin, et poliitikud rohkem üksteist kuulaksid ja püüaksid mõista teist poolt,» lisas riigikogu keskfraktsiooni juht Kersti Sarapuu. Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar näitab näpuga EKRE poole.

«Kahjuks tuleb kibedalt tõdeda, et Eesti poliitikas vohab kultuuritus, mille maaletoojaks on ei keegi muu kui EKRE,» sõnas Saar. Mäletatavasti olid mitmeid ühiskonnagruppe solvavad sõnavõtud mainitud ühe põhjusena, mispärast möödunud nädalal rahandusminister Martin Helmet (EKRE) umbusaldada püüti.

Sõiman, palju tahan

Lisaks avalikustas riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Jürgen Ligi (Reformierakond) osa erikomisjonide istungi eelmise nädala esmaspäevasest protokollist. «Sõimangi sind nii palju, kui süda lustib» on vaid üks stiilinäide rahandusministri sõnavõtust parlamendi liikmetele.

«Räige sõnakasutus, poliitiliste konkurentide ja teatud inimrühmade lihtlabane sõimamine, ühiskonna teadlik lõhestamine ja sulaselged valed on EKRE arsenalis olnud aastaid ja on tihti üsna täpselt kopeeritud ka mujal maailmas tegutsevatelt äärmuspopulistidelt,» ütles Saar.

Parlamentaarse kontrolli takistamises, vaba ajakirjanduse ründamises ja liitlaste solvamises näeb Saar ohtu nii demokraatiale kui ka liitlassuhetele. Olgu üks näide Soome peaministri nimetamine «müüjatüdrukuks», mille tõttu pidi peaminister Jüri Ratas Soome ametikaaslaselt vabandust paluma.

Samuti meenutas Saar äpardunud katseid tippametnike kangutamisel, näiteks seda, kuidas 2019. aasta suvel püüti ministrite Helmete eesvedamisel vallandada politsei- ja piirivalveameti peadirektorit Elmar Vaherit. Samuti on rahandusminister Martin Helme tõstatanud küsimusi kaitseväe juhataja Martin Heremi pädevuse kohta.

Ametist priiks

Poliitilise kultuuri muutumist saab hinnata varasemate skandaalide järgi, märkis Reformierakonna juht Kaja Kallas. «Kui varem on solvavate ütluste pärast astutud ministri kohalt tagasi või vähemalt on riigikogu esimees tauninud sõimlemist, siis nüüd on see igapäevane ja keegi seda enam isegi ei tauni,» võrdles Kallas.

Näiteks pani endine rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) 2014. aastal ameti maha Facebooki kommentaari pärast, kus ta nimetas toonast valitsuskaaslast, haridusminister Jevgeni Ossinovskit, sisserändaja pojaks roosast erakonnast. Jüri Ratase eelmises valitsuses astus 2017. aastal ametist tagasi riigihalduse minister Mihhail Korb (Keskerakond), kuna oli esitanud segaseid kommentaare Eesti NATOsse kuulumise teemal.

Nestor: ülbus peaks ametist vabastama

Eiki Nestor FOTO: Erlend Štaub

Endine riigikogu esimees Eiki Nestor (pildil) meenutas endise valitsuse esindaja riigikogus Ülle Aaskivi sõnu, et ministri jaoks ei ole suuremat kohustust ja au kui esinemine riigikogu ees, parlamendi ees seistes ei suhtle valitsuse liige mitte saadikute, vaid Eesti valijatega. «Ministrid, kes pragavad riigikogu kõnetoolis saadikutega või ei ilmu komisjonide istungile, tuleks kõnetoolist minema saata ja koosolekule mitte ilmuja ministri kohustustest vabastada. Ülbe suhtumise eest Eesti valijatesse,» sõnas Nestor. Ta toonitas, et teistsuguse maailmavaatega rahvaesindajad on kolleegid, mitte vaenlased.

Nestor märkis, et riigikogus on pikki päevi vaieldud maksude ja toetuste üle, kuid välis- ja kaitsepoliitikas on püütud hoida konsensust. «Täna aga solvame oma sõpru ja liitlasi! Miks? Tagatipuks jõuti nüüd ka selleni, et praalitakse meie oma kaitseväega. Kuidas saab see Eestile kasu tuua? Õhinapõhine diletantlus ei saa olla NATO liikmesriigi kaitsepoliitika,» sõnas Nestor. Lisaks märkis Nestor, et rohkem kui 15 aastat tagasi õnnestus Eesti poliitikasse tuua murrang, millega raha mõju poliitilistele otsustele muutus tunduvalt väiksemaks. Nüüd on aga «vorstikauplemine» poliitilises kõnepruugis tagasi.

«Me elame tänapäeval solvumiskultuuris. Solvumist motiveeritakse erineval moel ühiskondlikult,» kirjeldas rahandusminister Martin Helme nädal aega tagasi riigikogus tema umbusalduskatsel, kui temalt uuriti naistearstide solvamise kohta. Helme umbusalduskatse ajendiks oli aga segadus USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan LLP sõlmitud lepinguga Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelistes rahapesuga seotud uurimistes.

Ootamatult suureks on paisunud inimeste hulk, kes näevad oma lemmikpoliitiku matslikkuses kangelaslikkust, näiteid sellest leidub igas erakonnas.

Priit Sibul, Isamaa

30

«Hüsteeriline,» iseloomustas praegust poliitilist maastikku EKRE fraktsiooni juht Siim Pohlak. «Käib erakordselt tugev vastandumine opositsiooni ja koalitsiooni vahel,» sõnas Pohlak.Lisades samas, et konstruktiivne kriitika on asjakohane. «Asjatu hüsteeria tekitamine valitsuse suunal lõhestab ühiskonda, mis rahva tahte vastase kooseluseaduse jõustamise ning migratsiooniteemadega juba 2014. aasta paiku tänase opositsiooni juhtimisel mõraseks tehti. Mõtlevale inimesele on selge, et 100 protsenti kõik, mida valitsuskoalitsioon teeb, ei saa olla automaatselt halb või ohtlik, nagu täna väidetakse.»

Opositsioon toonitab, et kaasvastutus EKRE areenil olemise eest on ka nende võimuliitlastel Keskerakonnal ja Isamaal. Isamaa fraktsiooni juhi Priit Sibula hinnangul on poliitika tegemise üldine tonaalsus teistsugune kui varem ning raevukam, kui talle meeldiks.

«Võtame kas või värskeima poliitilise skandaali, kus omavahel toorutsevad riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees ja rahandusminister. See pole kahjuks kaugeltki ainus näide, ja need näited on ka peamine muutus, mis poliitilises kultuuris on toimunud,» selgitas Sibul.

Poliitikud sotsiaalmeedias

Ka on Sibula hinnangul ootamatult suureks kasvanud inimeste hulk, kes näevad oma lemmikpoliitiku matslikkuses kangelaslikkust, näiteid sellest leidub Sibula sõnul igas erakonnas. Teatud roll on siin tema hinnangul ka poliitikute käreduste kajastamisel meedias. «Poliitilise kultuurituse ilmingute võimendamine uudistes aitab seda taastoota, kuigi meedia esialgne kavatsus on ilmselgelt suunatud hoopis hukkamõistmisele,» arutles Sibul.

Samuti on oma osa sotsiaalmeedial, mida viimastel aastatel üha enam kasutatakse nii valijate kõnetamisel kui ka poliitikute omavahelises suhtluses. Ehkki see soodustab kiiret infovahetust, osutas keskfraktsiooni juht Kersti Sarapuu uuele murekohale: «Miinuspoolena näen kehva lastetoaga poliitikute soovi end kirjasõnas mitte just kõige meeldivamal moel väljendada.»

Ka Sibul tõi esile sotsiaalmeedia rolli tohutu kasvu meie poliitkultuuris. «Kui kaevikusõda kahjustab poliitilist kultuuri, siis õli tulle valab omakorda kultuurituse võimendamine avalikus ruumis. Kohatud väljaütlemised ja retoorika on poliitikute poolt lubamatu,» sõnas Sibul.

«Poliitiline kultuur, eriti diskussioonide pidamise osas, on kahjuks alla käinud,» nentis Isamaa saadik Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes koos Siim Kiisleri ja Andres Metsojaga jättis möödunudnädalases Helme umbusaldamise küsimuses hääletamata, ujudes seega koalitsiooni pealiiniga vastuvoolu. «Poliitika aluseks on sisu. Sisule mõeldakse välja vorm, et sõnum oleks valijale arusaadav ja kättesaadav. Viimasel ajal on aga vorm võitnud sisu,» selgitas Ladõnskaja-Kubits, iseloomustades seda nii sotsiaalmeedias kui ka erakonnameedias nähtuvat uue trendina: läikivat kommipaberit müüakse ilma kommita.

Räige sõnakasutus ja sulaselged valed on tihti üsna täpselt kopeeritud ka mujal maailmas tegutsevatelt äärmuspopulistidelt.

Indrek Saar, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

30

Ladõnskaja-Kubitsa hinnangul tuleks emotsionaalsetele asendusteemadele keskendumise asemel tõsta fookusesse päriselt olulised teemad. «Ja nii võib väga edukas Eesti ühiskond paari aasta pärast avastada ennast väga mitmetes kriisides lihtsalt sellepärast, et õigel ajal tehti asendustegevusi,» märkis Ladõnskaja-Kubits.

«Olgu selleks siis pensionitõus, omavalitsuste tulubaasi märkimisväärne suurenemine, neljarajaliste maanteede ehitus või Eestis antava maailmatasemel hariduse eduloo tutvustamine,» loetles keskfraktsiooni juht Kersti Sarapuu tähtsaid teemasid.Kunagi maksab kätte

Sotsiaaldemokraat Indrek Saare sõnul tuleb kõigele vaatamata olla lootusrikas. «Eesti poliitilise kultuuri latt on langenud nii madalale, et siit peaks olema võimalik ainult tõusta. Ma usun, et hulk EKRE valijaid ei kiida sisimas nii räiget poliitika tegemise viisi heaks ja varem või hiljem maksab see «alfaisastele» kätte,» sõnas Saar.

Ergma: kultuuritus mõjutab Eesti mainet

Ene Ergma FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

«Olles suurema osa oma elust veetnud teaduses, olen osalenud paljudes tulistes vaidlustes, kus soov väljuda nendest võitjana on hiigelsuur. See on ju loomulik. Võrreldes teaduslikke vaidlusi nendega, mis praegu toimuvad parlamendi, riigikogu ruumides, on erinevus väga suur,» arutles endine pikaaegne riigikogu spiiker Ene Ergma (pildil). Ta märkis, et tihtipeale unustatakse vaidluse põhiprobleem ning mängu tulevad isiklikud solvangud. «Väline kuulaja, kellele see näitemäng on mõeldud, võib ainult nukrusega nentida, et tsirkus jätkub,» sõnas Ergma, märkides, et olukorra suurim traagika on selles, et parlamendis peaks olema tegu kõrgema tasemega aruteluga ning ministrite roll on selgitada, miks mingeid valikuid tehakse.

«Ühe erakonna mõningad ministrid lubavad endale rõõmsalt irvitada mitte ainult opositsioonierakondade liikmete üle, vaid ka oma koalitsioonipartneritest ei peeta lugu. Kahjuks lubab seda kõik peaminister, kelle lõputud vabandused oleksid ju naljakad, kui kõik see ei peegeldaks Eesti mainet ja seda mitte positiivses mõttes.

Meid kõiki võiks mõtlema panema soome kirjaniku Sofi Oksaneni repliik: «Oli aeg, kui Eestit peeti peaaegu Põhjamaaks. Praegu mitte,»» lausus Ergma, kelle sõnul joonistub siin välja veel üks praeguse valitsuse möödapanek. «Väikeste riikide kõige suuremaks toeks on sõprade hulk, kes on valmis meid aitama, kui seda abi vajame. Nende sõprade leidmiseks on vaja aega ja palju tööd, et usutaks, et oleme sõpruse väärilised,» toonitas ta.

Keskfraktsiooni juht Kersti Sarapuu sooviks näha rohkem sisulist ja faktidele tuginevat debatti ning lugupidavamat suhtumist poliitikutelt. «Mõistan, et opositsioonis olevad erakonnad püüavad iga hinna eest, kohati vahendeid valimata, koalitsiooni lõhestada. Mõistan, et ebaõnnestunud katsed tekitavad närvilisust,» märkis Sarapuu.

Kaja Kallase sõnul katsub erakond kõvahäälse sõimlemisega mitte kaasa minna. «Aga me peame ka pidevalt tähelepanu juhtima poliitilise kultuuri halvenemisele, sest me ei taha olla osakene sellest,» sõnas Kallas.

Priit Sibul näeb pääseteed parteideüleses hea poliitilise tava kokkuleppes ning meedia loobumises reljeefsete väljaütlemiste võimendamisest. «Kahtlen samas, kas see ideaal oleks päris elus saavutatav. Aga ideaalide poole tuleb püüelda,» leidis Sibul.

Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on siin suur roll riigimehelikkusel. «Et ministrikoht ei ole karjääriredeli tipp, vaid suure töö algus ja vastutus. Et poliitikud ei pea ehitama oma otsuseid nii väga järgmiste valimistele mõeldes, vaid eelmistele – ehk millele anti mandaat eelmistel valimistel, mis on sinu kohustus valijate silmis. Ehk siis poliitiline kultuur on meie endi kätes. Kolmnurk «valijad, meedia, poliitikud» vastutab võrdselt selle eest, et viia poliitiline kultuur tagasi kultuuri mõiste alla,» sõnas Ladõnskaja-Kubits. Kommentaaripalvele ei ole vastanud riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE), kuigi oli lubanud seda teha.

29.09.2020 01.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto