R, 9.12.2022

Kas koroona tõmbab põllumajandustehnika messidele kriipsu peale?

Ain Alvela
, Maa Elu
Kas koroona tõmbab põllumajandustehnika messidele kriipsu peale?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Massey Ferguson korraldas suvel uut traktoripõlvkonda tutvustava veebipõhise demopäeva.
Massey Ferguson korraldas suvel uut traktoripõlvkonda tutvustava veebipõhise demopäeva. Foto: Kuvatõmmis/Massey Ferguson

Viirusest tulenevad liikumispiirangud seavad uude olukorda ka põllumajandustehnika messide ja demoürituste korraldajad. Lõppev suvi tõestas, et virtuaalsed tooteesitlused võivad vägagi efektiivseks osutuda.

Viirusest tulenevad liikumispiirangud seavad uude olukorda ka põllumajandustehnika messide ja demoürituste korraldajad. Lõppev suvi tõestas, et virtuaalsed tooteesitlused võivad vägagi efektiivseks osutuda.

Messid on viimase kümnendi jooksul niigi kunagist tähtsust minetanud, sest näiteks tööpinkide või masinate üle ilma Saksamaale vedamise asemel saab nende omadusi ja tehnilisi parameetreid edukalt tutvustada ka veebipõhiselt ilma potentsiaalseid kliente kusagile füüsiliselt kokku kutsumata. Nüüd, n-ö koroonaajastul, kui inimkonna käsutuses on Zoom, Skype ja rida teisi veebipõhiseid konverentse võimaldavaid internetikeskkondi, on see protsess aina kiirenenud.

Esitlused siirduvad veebi

Nii on hulk põllutehnika tootjad sel suvel koroonaviiruse levikust tingitud liikumispiirangutega kohanedes asunud korraldama virtuaalseid, otseülekandena üle maailma kantavaid tooteesitlusi, millel on kahtlemata hulk eeliseid reaalselt kohapeal toimuvate ürituste ees.

Näiteks varem toimus uut traktorimarki tutvustav üritus järgmiselt – tootja tehasesse kutsustakse kokku üle Euroopa hulk ajakirjanikke, edasimüüjatest diilereid ja põllumeestest kliente, kellele korraldatakse kõigepealt saaliseminar koos slaidide ja sõnavõttudega. Seejärel on kõikidel võimalus uusi masinaid käega katsuda, kabiini istuda ja ehk isegi veidi omal käel põlluharimist proovida. Nii kestab ettevõtmine vähemalt kaks päeva koos sinna juurde kuuluvate lennusõitude, hotellibroneeringute ja muu säärasega.

Sellise formaadi kaitseks võib öelda, et kohalolekutunde vastu arvutiekraanilt vaadatav pilt nii ehk naa ei saa. Samas mõelda vaid, kui palju ressurssi õnnestub kokku hoida juba kasvõi inimeste liikumise arvelt, sest sisulise info saab edukalt ka pildi ja hääle teel edasi anda.

Samasugune saatus näib tulevikus tabavat igasuguseid väljanäitusi, millest paljudel käidi juba nüüd puhtast harjumusest. See ei toimu päevapealt, vaid järk-järgult, kusjuures esimeses järjekorras kukuvad ära selge fookuseta üritused, alles jäävad elujõulised, pikkade traditsioonidega ja üleilmse kandepinnaga väljanäitused. Näiteks üle kahe aasta peetav maailma suurim põllumajandustehnika näitus Agritechnica Hannoveris ei toimu tänavu niikuinii, järgmine tärmin on maha märgitud 14.–20. novembrile 2021.

Otsekontakt on siiski vajalik

„Just mõtlesin, et millal viimati töö asjus välismaal sai käidud. Eelmisel aastal novembris Agritechnical käisin ja pärast seda enam mitte,” rääkis INTRAC Eesti ASi põllutehnika müügispetsialist Teet Suursild. „Nüüd saab varsti juba aasta ja see on minu kahekümne Intracis oldud aasta jooksul esimene kord, kui terve aasta vältel pole käinud ühelgi välisreisil seoses tooteesitluse, koolituse või seminariga.”

Kogu sellelaadne suhtlus, mis varem eeldas enamasti kohalkäimist, on nüüd toimunud elektroonilisi kanaleid pidi. Näiteks uue põlvkonna Massey Fergussoni traktori MF 8S maailma esmaesitlus korraldati veebis ja suvisest ajast hoolimata kogus selle otseülekanne üle 50 000 jälgija, lisaks need, kes on seda hiljem vaadanud.

Suursild tõdes, et sellist hulka võimalikke kliente ühelegi üritusele korraga niikuinii ei kutsu ja kui suuremat pilti vaadata, on ka rahaline võit päris arvestatav ning kui veel kaugemale minna, siis ka keskkonnasääst ja mis kõik veel.

Sestap räägivad ettevõtete müügiesindajad, et aasta hakkab küll lõppema, aga selgub, et firmal on alles hulk raha, mis eelarves planeeritud igasugusteks koolitusteks ja reisideks.

„Mis puutub messide hääbumisse, siis jah, sellest on juba mitu viimast aastal rohkelt räägitud ja hääbumise poolt kõnelevad messidega kaasnevad suured kulud osalevatele ettevõtetele,” rääkis Suursild. „Paraku on aga nii, et kui sind seal kohal pole, siis sisuliselt ei ole sind olemas. Mõned tehnikamüüjad jätsid Maamessi paar aastat vahele, aga siis tulid ikkagi tagasi. Ju siis leitakse, et see piirkonna suurim põllumajandusmess on meil ikkagi vajalik.”

Suursild leidis, et kuigi on võimalik ka ilma mastaapsete väljanäitusteta hakkama saada, siis Maamess jääb edaspidigi toimuma, sest sellist silmast silma kohtumist kord aastas nii klientide kui ka konkurentidega veebisuhtlus ei asenda.

Teet Suursild kinnitas, et farmer tahab üldjuhul enne kalli tehnika ostmist seda oma silmaga näha ja käega katsuda.

Virtuaalne mess – efektiivne ja tõhus

Nii mõnigi ka Eestis esindatud põllutehnika diiler on teada andnud, et enne 2021. aastat pole plaaniski kusagile messidele minna. OÜ Agroproff müügijuht Karmo Karrik oli seda meelt, et tootjad kolivad tõesti oma tehnika esitlused internetti ja ka messidel käimisele loodetakse vähem. Nagu temale teada, ei olegi enne novembrikuist Agritechnicat plaanis kusagil märkimisväärseid messe korraldada.

„Paljud tehnikatootjad ja -müüjad on oma nahal kogenud, et interneti kaudu saab märksa kiiremini jõuda palju enamate võimalike klientide ja sihtgruppideni,” iseloomustas Karrik olukorda. „Näib, et veebipõhine info jõuab paremini kohale kui kusagil messil, kus suurem osa rahvast sinu väljapanekust lihtsalt mööda jalutab. Pealegi on messile kontsentreeritud tohutu infoküllus, internetis saab igaüks valida, mille vastu ta konkreetselt huvi tunneb. Autotutvustused on juba mõnda aega kõik internetis, ega põllumajandustehnika tootjad siis kehvemad ole. Traktorite arendus on mõneski plaanis isegi autotööstusest innovatiivsem. Sihtgrupp on küll väiksem, aga kindlasti spetsiifilisem.”

Sellise tee valis ka näiteks Deutz-Fahr oma täiesti uue mudeli – DF 8280 tutvustamisel. Kõigepealt avaldati info traktoritootja koduleheküljel, seejärel pandi üles traktorit tutvustav video, edasi hakkasid avalikkuse ette ilmuma esimesed kampaaniad sotsiaalmeedias jne.

Söödamiksereid, sõnnikulaotajaid, haagiskogujaid jm tootev Saksamaa ettevõte Strautmann esitleb oma kodulehel 2020. aasta uudistehnika virtuaalmessi, kus hiirega klikkides saab n-ö masinate sisse minna, tehnilisi parameetreid uurida ja teistega võrrelda. Samalaadsed uute mudelite veebipõhised tutvustused korraldasid näiteks Valtra, Massey Ferguson jt traktoritootjad.

„Huviline saab põhimõtteliselt sama info kätte arvuti tagant, mis messil või esitlusel käies, ainult tunduvalt väiksema aja- ja rahakuluga,” märkis Karmo Karrik. „Need on ikka päris suured summad, mida messide peale aastas kulutatakse, nii neile, kes seal oma toodangut tutvustavad, kui ka külastajatele.”

Ta leidis, et kui nüüd tootjad saavad aru, et mõningaid asju on veebis lihtsam ja efektiivsem teha, siis kindlasti ei saa edaspidi iga mess piisavat hulka külastajaid. Hakatakse valima, kuhu minna, kuhu mitte.

„Praegu tegid tootjad paar kiiremat sammu virtuaalmesside edendamises, aga eks tasapisi liigutakse selles suunas kogu aeg,” selgitas Karrik. „Ega siis tootmine koroona pärast nüüd seisa. Jah, see on raskendatud, aga arendus, mis juba aastaid planeeritud, viiakse lõpuks ikkagi ellu. Kui tooteesitlused üldse ära jätta, hakkab see ju müüki pärssima. Kuidagi peab neid tegema ja praegu on veebis neid teha ainuke võimalus.”

Eestis jäi enamjagu laatadest ära

Ka kodukamaral on tänavu rohkelt kogemusi ärajäänud põllumajanduslike ettevõtmistega, alustades aprillis toimuma pidanud Maamessist ja lõpetades maikuise Türi lillelaadaga. Mõned korraldajad üritavad oma ettevõtmisi kuidagi sügisesse konteksti asetada ja laatasid septembris-oktoobris l teha, selline plaan oli ka Maamessil, aga lõpuks peeti otstarbekaks Baltimaade suurim põllumajandusvaldkonna väljanäitus sel aastal ikkagi ära jätta.

Mõned tehnikadiilerid on võtnud nõuks enda tehnika demonstratsioone siiski moel või teisel korraldada. Nii toimub täna näiteks Fendti traktoreid maale toova OÜ Agrilandi põllupäev Viljandimaal OÜ Milligrupi põldudel. John Deere'i esindav Wihuri Agri pakub aga uut JD 8R 410 mudelit n-ö personaalselt demosse asjahuvilise enda põllul.

DA Estonian Machinery ASi turundusjuht Lola Tehver aga märkis, et neil pole praegu üldse plaanis mingeid üritusi korraldada ega ise kusagil osaleda ning viimane messilkäik oli ka temal mullu Hannoveris Agritechnical.

„Niikuinii tühistati ja tühistatakse üle maailma toimuma pidanud messe ja me ei üritagi kusagil osaleda, sest oma grupis on meil samuti kehtestatud piirangud ja reeglid, et hoida enda inimeste tervist,” selgitas Tehver. „Sellepärast niisama lihtsalt igale poole enam ei reisita, selleks peab olema mõjuv põhjus. Ka Eestis ei ole me viimastel kuudel suuri rahvakogunemisi eeldavaid üritusi, demosid, põllupäevi korraldanud ega plaani ka korraldada.”

Küll on otsitud muid lahendusi. Näiteks tehtud väga personaalseid demopäevi konkreetsetes ettevõtetes või siis tehtud ise oma jõududega spetsiifilist videomaterjali, kus DA Estonian Machinery enda tootejuhid räägivad n-ö lihtsas keeles asju lahti, mitte ei kasuta tehaste toodetud klippe. Materjali jagatakse klientidega näiteks sotsiaalmeedia vahendusel. Virtuaalsete kanalite kasutamist turunduses plaanitakse jätkata.

Lola Tehver uskus, et kuigi digikanaleid kasutatakse järjest rohkem, ei tähenda see veel vahetute valdkonnaspetsiifiliste sündmuste ja kontaktide täielikku kadumist, sest silmast silma sotsialiseerumine on paljudes aspektides ikkagi tulemuslikum veebisuhtlusest.

„Masinaid ostes tahetakse neid ikkagi näha ja proovida ja vahetult küsimusi esitada,” rääkis Lola Tehver. „See on nüüd meie uus reaalsus ja ülesanne, kuidas digimaailma kaudu kliendini jõuda.”

EPA2020 koondab spetsialiste

Põllumehed, olgu nad aiapidajad või suurettevõtjad, samuti neile teenuseid (laenu, tehnikat, ehitamist, hooldust) pakkuvad firmad tahavad ennast tutvustada. Igatahes peetakse põllumajandusringkondades vajadust vähemalt korra aastas kodukamaral ka näost näkku kokku saada. Seni täitis seda ülesannet Maamess, tänavu enam mitte.

Samas otsustas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), et mullu esmakordselt toimunud Eesti põllumajanduse aastanäitust siiski ära ei jäeta. EPKKi juhatuse esimees Roomet Sõrmus leidis virtuaalset presentatsiooni ja messil näost näkku kohtumist

võrreldes, et tegelikult üks täiendab teist.

„Vahetu suhtlemine annab siiski võimaluse kliendi probleemidest paremini aru saada. Kontakt on isiklikum ja konkreetsem, ei jää anonüümseks, nagu see veebisuhtlemisel võib jääda,” kirjeldas Roomet Sõrmus n-ö päris messi eeliseid. „Aga jah, piirangute tõttu on avastatud uusi tooteesitluse võimalusi. Eriti keeruline ongi ju rahvusvaheliste sündmuste korraldamine. Eesti Põllumajanduse Aastanäitusega (EPA) andis julgust edasi minna asjaolu, et selle põhiline fookus on suunatud eelkõige Eesti põllumehele tema vajadusi silmas pidades. Praegustes tingimustes ei olegi loomulikult eesmärk EPAle kuidagi rahvusvahelist mõõdet anda.”

Seda, et põllumehed selliseid üritusi ikkagi vajavad, näitab ka tõsiasi, et enamik juhtivatest põllumajandusettevõtetest – masinatootjad ja -müüjad, sööda, väetiste ja tehnoloogiate pakkujad – on oma EPAl osalemise juba registreerinud.

Märksõnad
Tagasi üles