Kadri Vare: millal valmib eesti keeletehnoloogia?

Kadri Vare FOTO: Eesti Teadusagentuur
Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Esimese eesti keeletehnoloogilise vahendi – masintõlkimise aparaadi – olevat leiutanud päevapiltnik Johannes Aleksander August Vaher juba 1920. aastal. Aparaadi tööpõhimõte seisnes selles, et tõlgitavat sõna trükkides hakkasid aparaadi sisemised osad liikuma sedasi, et vastaval rullil tuli esile vastav sõna teisest keelest. Kuigi selliseid aparaate olevat Vaher valmistanud lausa mitu, pole ei aparaadid ega nende joonised sõja järel säilinud. Kuid nüüd, sada aastat hiljem, kui tehnoloogiad, arvutid ja arvutusvõimsus on muutunud kiireks ja kättesaadavaks, võib täie kindlusega öelda, et masintõlge ja keeletehnoloogia laiemalt on muutumas igapäevaelu osaks.

Järjest enam muutub suhtlemine arvutite ja masinatega suuliseks. Siri ja Alexa tüüpi virtuaalassistendid mõistavad häälkäsklusi, saavad küsimustest aru, leiavad asjakohaseid vastuseid ning vastavad meeldiva ja loomulikult kõlava tehishäälega. Kui lähiajal tulevad turule isejuhtivad autod, siis on ilmselt varsti võimalik nendegagi loomulikus keeles suhelda. «Sõidame lähimasse poodi,» ütleb autojuht, mille peale auto võib küsida: «Kas toidupoodi?» Nii hakkabki keeletehnoloogia järjest rohkem ja märkamatult eri süsteemide sees toimetama ja meid abistama. Eesti riigi ja inimeste jaoks on tähtis, et suhtlus saaks toimuda just eesti keeles.

30.09.2020 02.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto