Tarmo Pikner: meie rahvuslikud augud

Tarmo Pikner. FOTO: Erik Prozes / Postimees

Järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud 2 miljardi euro suurune auk. Selle ümber algavad peamised debatid, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kahtlustan, et Estonia laevavraki augu uurimisel on veel üks tähtis mõju, millest pole räägitud. Nimelt kasutades ära segast olukorda, kus kogu rahvas tegeleb laevakere nelja meetri pikkuse rahvusliku augu uurimisega, võivad koalitsioonipoliitikud märkamatult tekitada järgmise aasta riigieelarvesse veel suurema augu.

Nagu ahjusoojast eelarvekavast nähtub, anti riigikogule pureda auk suurusega 2 miljardit eurot. Oli siiski neid, kes seda märkasid, ja eelseisvad debatid hakkavadki keerlema selle rahvusliku augu ümber. Esimesed olid seisusele vastavalt reformierakondlastest eksrahandusministrid Aivar Sõerd ja Maris Lauri ning neile sekundeeris sots Riina Sikkut.

Opositsionääride suurim murekoht on järgmine: kui võetakse kahe aasta peale viis miljardit laenu, siis miks seda kasutatakse jooksvateks kuludeks, mitte investeeringuteks? Küsimus on õige, aga mina küsin vastu: kui laenu kasutataks investeeringuteks, siis millega kaetaks jooksvad kulud? Loodan, et saite aru nendest mõttetutest lausetest. Nagu Lauri isegi nimetas, et rahal pole silti küljes, mis mõtet on öelda, et pensionitõus kaetakse laenurahaga. Võib ju väga hästi ka öelda, et pensionitõus kaetakse maksutuludega (no midagi ikka laekub ju!) ja muud kulud kaetakse laenuga. Teisisõnu, mis tähtsust on eelarveraha päritolul (muidugi kui pole tegu rahapesuga).

30.09.2020 02.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto