R, 9.12.2022

Valdav osa riigi tuleva aasta investeeringutest voolab betooni

Valdav osa riigi tuleva aasta investeeringutest voolab betooni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rail Balticu projekt.
Rail Balticu projekt. Foto: eskiis
  • Igal juhul ei tohiks riigieelarve üle kaebamiseks põhjust olla ehitusfirmadel.
  • Pool riigieelarve investeeringuraha läheb kahe ministeeriumi peale.
  • Ülejäänud ministeeriumid võitlevad allesjääva poole investeerimispoti eest.

Viimastel aastatel kuuleb sageli kaebusi, et riigieelarvest on raske aru saada. Seda iseloomustab ­hästi riigisektori investeeringutega seonduv. Kui teisipäeval pressikonverentsil kuulutasid koalitsioonierakondade juhid välja, et investeeringuteks läheb riigieelarvest 1,9 miljardit eurot, siis eile avaldatud riigieelarve seletuskirjast leiame hoopis ühe miljardi eurose summa. Vahe tuleb sellest, et viimane ei sisalda kohalike omavalitsuste ega ELi fondidest pärinevaid summasid.

Seda, millise osa investeeringutest moodustavad näiteks riigi prioriteetidena välja kuulutatud teadmistepõhise majanduse toetamiseks mõeldud kulutused, on aga juba päris keeruline välja lugeda. Selleks tuleb ilmselt rohkem kui 400-leheküljeline seletuskiri hoolikalt läbi töötada ja leitud asjakohased read kokku liita. Küllap tekib siingi küsimusi, mil määral mõne hoone remontimine neisse raamidesse täpsemalt panustab. Ent mis siin ikka kurta, nii mõndagi saab ka kiire esmapilguga selgemaks.

Igal juhul saab selgeks, et mingil juhul ei tohiks riigieelarve üle kaebamiseks põhjust olla ehitusfirmadel. Suurem osa investeeringute rahast läheb betooni: kinnisvarainvesteeringud moodustavad kogu potist 32 protsenti, teed ja rajatised lausa 37 protsenti. Uus aasta toob hulgaliselt riiklikke investeeringuid, nagu spordikeskuste ja koolivõrgu korrastamine.

Lõviosa läheb teedesse

Suuremate üksikprojektide seast leiame näiteks Tallinnas Toompeal asuva kunagise rüütelkonna hoone renoveerimiseks kuluvad 4,7 miljonit eurot – sellest peaks tulema riigi esindushoone, milleks kahe aastaga kulub kokku 11 miljoni eurot. Tõepoolest, väärikas ehitis on aastaid halvas seisukorras olnud ja sel aastal varem kõlanud soov kasutada uues kujunduses maksimaalselt Eesti disainerite loomingut annab lootust, et vähemalt osa rahast läheb ehk tõepoolest teadmistepõhise ettevõtluse toetuseks.

Tuleva aasta suurprojektid. 
Tuleva aasta suurprojektid. Foto: Pm

Kui kaks suurima eelarvega ministeeriumi kokku panna, ongi pool riigieelarve investeeringuraha läinud. Suurima raha­paja saab tuleval aastal enda käsutusse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – tervelt 48 protsenti investeeringurahast ehk 467 miljonit eurot. Enamik sellest rahast läheb selleks, et Eestis saaks korda terve hulk teid. RKAS on öelnud, et kriisist on vähemalt niipalju kasu, et praegu on riigil odavam ehitada kui veel aastapäevad tagasi. Hea uudis korteriomanikele on see, et 91 miljonit voolab kortermajade kordategemisse.

Kulukuselt järgmine punkt on seal aga Rail Balticu arendus, mis neelab eelarverea järgi 74 miljonit eurot, ja see summa järgnevatel aastatel aina paisub, hakates liginema poolele miljardile eurole. Pärnu lennujaama projektile, mis tekitas meedias suurt kära, on suudetud uueks aastaks välja rääkida enam kui 17 miljonit eurot.

Põnevust jagub ka tulevasteks aastateks, sest 2022. ja 2023. aastal on plaanis süstida Tallinna linnahalli kordategemisse tubli 40 miljonit. Meenutame: möödunud aastal lõid Tallink, selle omanikfirma Infortar ja Tallinna linn käed, et rajada ühisettevõte, mis Tallinna linna­halli 300 miljoni euroga korda teeks. Toona kinnitas Tallinna linnapea, et linn panustab kruntidega, ärimehed aga rahaga.

Võitlus ülejäänud poti eest

Suuruselt teine rahapott läheb kaitseministeeriumi kätte. Valitsuserakonnad lubasid järgnevatel aastatel kaitsekulutustele mõeldud summasid suurendada. Rahandusminister Martin Helme rääkis nii uuest piirivalvelaevast kui ka uutest helikopteritest. Riigieelarvest on nüüd näha, et nn kaitseotstarbelisele erivarustusele kulub tuleval aastal pea 52 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel käristatakse sinna veel rohkem eurosid juurde. Kinnisvarasse voolab ministeeriumist ligi 40 miljonit.

Ülejäänud ministeeriumid võitlevad nüüd allesjääva poole investeerimispoti eest. Kolmandale kohale selles pingereas jääb maaeluministeerium pisut enam kui 82 miljoni euroga, millest lõviosa läheb maaelu arengukava investeeringuteks ehk jagatakse toetustena põllumeestele välja.

Rahandusministeeriumi eelarve tuleb tuleval aastal samuti priske, 61 miljonit. Siiski on siin tähelepanuväärne, et eelarvekava järgi väheneb järgneval kolmel aastal eelarve 20-miljoniliste sammudega. Millest see täpselt tuleneb, ei õnnestunud rahandusministeeriumilt eile enne lehe trükkiminekut teada saada.

Kuna valitsus kirjutas oma lipule ka tervishoiuvõrgu arendamise, leiab uuel aastal seal eest priskemad eelarveread. Järgmisel aastal investeeritakse haiglavõrku seitse miljonit, pärast seda summa duubeldatakse. Pisut on siin tegu nullsummamänguga, sest selle tõttu peavad väiksemate investeeringutega läbi ajama erihoolekandeasutused.

Eks järgmisel aastal investeerivad raha ka riigi osalusega ettevõtted, kuid need jäävad riigieelarve piiridest välja, vähemalt osaliselt. Võib ju nende investeeringute puhul samuti lisaks ettevõtte omavahenditele tulla osa raha otse riigieelarvest ja/või ELilt. Mine võta siis lõpuks kinni, kes kui palju investeerib.

Märksõnad
Tagasi üles