R, 9.12.2022

Riigi rahakülv jõuab igale põllule

Riigi rahakülv jõuab igale põllule
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) riigikogus.
Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) riigikogus. Foto: Tairo Lutter

Valitsus andis eile riigi­kogule üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Enim raha läheb sotsiaalministeeriumisse, riigi majanduskulusid on plaanis kärpida kümne miljoni euro ulatuses.

Raha on kulutamiseks heldelt: kulude pool moodustab peaaegu 13 miljardit ja tulud ligi 11 miljardit. Kulude katmiseks on valitsus võtnud 2,3 miljardit eurot laenu. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud ligikaudu 1,4 miljardit eurot.

Eilsel eelarvedokumendi tutvustusel tõstis koalitsioon esile investeeringuid, mida laenuraha võimaldab. Opositsiooni sõnul pole aga näha suuri Eesti arengusse panustavaid plaane, lisaks on täiesti välja jäetud koroonakriisiga tegelemine nüüd ja praegu.

Näiteks on tervishoiule järgmise aasta eelarves plaanitud üle 1,76 miljardi euro. Võitluseks koroonaviirusega on mõeldud 40 miljonit eurot. «Üheks näiteks on 177 täiendavat isolatsioonipalatit üle Eesti,» tõi peaminister Jüri Ratas eile poliitilises avalduses esile.

Kriisi korral vajalike toidu, ravimite, isikukaitsevahendite ja esmatarbekaupade varusid koondavasse Eesti Varude Agentuuri panustab valitsus nelja aastaga kokku 45 miljonit eurot. Tallinna Haigla projekteerimiseks ja rajamiseks soovitakse kulutada Euroopa Liidu vahenditest 380 miljonit eurot. 56 miljonit eurot läheb aga kolme uue kiirabihelikopteri soetamiseks.

Suurima eelarvega sotsiaalministeeriumi kulureal annavad tooni vanaduspensioni tõus ning haigekassa lisarahastus. 143,4 miljonit haigekassale tervis­hoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja ligi 20-eurone pensionitõus eakatele paisutavad ministeeriumi eelarve peaaegu 5,9 miljardini. Suurimaid investeeringud tehakse aga majandusministeeriumi haldusalas. Tuleva aasta eelarve näeb ette 200–300 miljonit tee-ehituseks, 91 miljonit korterelamute rekonstrueerimiseks ning 110 miljonit ühistranspordi doteerimiseks. Euro­raha toel liigutakse senisest hoogsamalt edasi ka Rail Balticu projektiga, mille järgmise aasta kulu jääb natuke alla saja miljoni euro.

«Kus on ühiskondlik arenguhüpe?»

Opositsiooni sõnul kulutab valitsus nii, nagu homset ei tulekski, ning tundub, et kulude kokkuhoid on jäetud järgmise valitsuse hooleks. Ühe aasta tegelik puudujääk on kaks miljardit eurot ehk 15,3 protsendi sisemajanduse kogutoodangust. «Ühe Eesti inimese kohta imikust raugani suurendatakse iga inimese laenu­koormust 1800 eurolt 5000 eurole ainuüksi järgmisel aastal. Aga mis me selle eest vastu saame? Kus on investeeringud ja ühiskondlik arenguhüpe? Kus on reformid, mis muudavad riiki efektiivsemaks?» küsis Reformierakonna esimees Kaja Kallas.

«Kus on reformid, mis muudavad riiki efektiiv­semaks?»

Reformierakonna juht Kaja Kallas

Kallase sõnul ei tule valitsuse kavast välja ühtegi pikaajalist reformi, investeeringut, mis pikemas plaanis Eesti majandust ja konkurentsivõimet arendaks. Ka märkis Kallas, et peaminister ajas segamini neljaks aastaks planeeritud tegevused ja tuleva aasta riigieelarve. «Ka suurima investeeringuna nimetatud Tallinna Haigla on ainult liivale kirjutatud unistus, sest raha planeeritakse võtta eurorahast ja haiglat pole isegi projekteerima hakatud. See kõik on pettus,» sõnas Kallas.

Kuigi 2021. aasta riigieelarvesse on saadud miljardid lisa­eurod, on valitsus unustanud ära, et viiruse teine laine on kohal, märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar. «Eelarve ei paku lahendusi, kuidas pandeemiaga tulemuslikult nüüd ja kohe võidelda. Uued haiglaruumid on vajalikud, aga need ei valmi lähiajal ja esmalt peab tegema kõik selleks, et viirus ei viiks meid haiglasse,» sõnas Saar.

Kärped majandamiskuludelt

Samuti ei leia eelarvest suurt ideed, millega anda uus hingamine Eesti arengule. «Võimalik on anda majandusele uus käik, muuta majanduse struktuuri. Ambitsioonikat, tulevikku suunatud suurt asja me sealt aga ei leia,» tõdes Saar.

Ratas avaldas eile riigikogus ka ühe kärpekoha: nimelt plaanib valitsus järgmisel aastal hoida kokku 10 miljonit eurot ehk 1,7 protsenti riigiasutuste majandamiskuludelt. Samas kavatsetakse see raha suunata infotehnoloogia arendustesse. «Meie eesmärk on teha vähema rahaga tõhusamat tegevust,» sõnas Ratas, lisades, et investeeringud infotehnoloogiasse võimaldavad inimeste tööjõudu mõistlikumalt kasutada.

«Peame astuma järgmise sammu, et vältida elujärje halvenemist ja aidata majandus võimalikult kiiresti taas kasvule.»

Peaminister Jüri Ratas

Koostöös kohalike omavalitsuste ja töötukassaga on fookus ka täiskasvanute ümberõppel. Järgmise aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas märgitakse, et haridus- ja teadusministeerium toetab aastas ca 11 000 täiskasvanu osalemist täiendus- ja ümberõppe kursustel. Koolitusteks on plaanitud tuleva aasta riigieelarvesse 3,4 miljonit eurot. Noorte huvihariduse ja huvitegevuse rahastamisel toetatakse omavalitsusi jätkuvalt 15 miljoni euroga.

Lisaks ühele protsendile SKTst teadus- ja arendustegevuseks (282 miljonit eurot) eraldatakse kõrgharidusõppe sihtotstarbelisteks ja tegevustoetusteks üle 170 miljoni euro. Siia hulka kuuluvad ka eesti keele, kultuuri- ja haridusuuringute toetamine.

Esimesi haiguspäevi ei hüvitata

Ehkki haiguspäevade hüvitamise süsteemi muutmine oli üks vaidluskohti eelarvekõnelustel, seda eelarvesse ei kirjutatud. Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) tutvustas valitsusele küll mitut varianti, kuid konkreetsete kokkulepeteni valitsus Ratase sõnul ei jõudnud. «Need arutelud peavad jätkuma,» avaldas Ratas lootust.

Ratas meenutas, et esimese kolme haiguspäeva hüvitamine kevadises koroonakriisis oli ajutine meede. Samas on nüüdki vaja soosida seda, et inimesed ei tuleks haigena tööle, kartes kaotada märkimisväärset osa oma sissetulekust. Praegu hüvitatakse töötajale haiguspäevi alates neljandast päevast. Neljanda kuni kaheksanda päeva eest tasub tööandja ning alates üheksandast haiguspäevast haigekassa.

«Viiruse kontrolli all hoidmine on töökohtade säilimise peamine eeldus, mistõttu tuleb maksimaalselt vähendada riski, et töötajad haigusnähtudega tööle tulevad,» sõnas Saar. Sotsiaaldemokraadid on algatanud riigikogus ka eelnõu, et töötajatele makstaks haigushüvitist alates esimesest haiguspäevast ja seda 80 protsendi ulatuses palgast.

Lisaraha ITsse ja rohepöördesse

Rohepöördest rääkides märkis Ratas, et valitsus plaanib vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu toetada 30 miljoni euroga. Eesti digivõimekuse suurendamiseks kulutatakse 232,3 miljonit eurot, milles sisaldub üle 26 miljoni euro nutika taristu arendamiseks. «Praegune kriis tõi esile, kuivõrd olulised on majandustegevuse tagamise seisukohast digitaalsed ja uuenduslikud lahendused,» sõnas Ratas. E-residentsus saab juurde 2,5 miljonit.

Ratas nentis, et koroonakriisis kujunenud majandusolukorras on palju määramatust ning tulevikuennustusi on üsna keerukas teha. Riiklik sekkumine majandusse on aga hädavajalik, olgu üheks näiteks kevadine koroonakriisi lisaeelarve.

«Nüüd peame astuma järgmise sammu, et vältida elujärje halvenemist ja aidata majandus võimalikult kiiresti taas kasvule. Sellele aitab kaasa ka mõistlik laenamine ja selle arukas kasutamine,» sõnas Ratas. Ehkki peaministri sõnul on Eestil seni läinud kriisis oodatust paremini, ei saa eeldada, et taastumine kriisieelsele tasemele tuleb kiire.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu esimene lugemine riigikogus on planeeritud 19. oktoobrile.

Suurematest investeeringutest ja turismi 5,8 miljoni euro suurusest toetusplaanist loe täpsemalt Postimehe majanduskülgedelt.

Eelarve arvudes

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht peaaegu 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot.

Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni.

Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole tänavuselt ligikaudu üheksalt miljardilt eurolt.

Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKTst tänavuselt 33,8 protsendilt.

Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKTst puudujäägis.

Eesmärk on, et 2024. aastaks väheneb valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk tava­päraste reeglitega lubatud tasemele: nominaalselt 2,5 protsendile ja struktuurselt 1,3 protsendile SKTst.

Valitsus võtab 2021. aastal laenude ja võlakirjadega lisakohustusi 2,3 miljardit eurot.

Märksõnad
Tagasi üles