Sisukord
Tänane leht
Tänane leht
02.10.2020
Eesti Kas vihakõne seadust tuleks karmimaks teha? Viis Eesti eurosaadikut on poolt, kaks vastu (61) Komisjoni järeldused: kohtud on tõhusad, kuid meediaturg kisub liiga üheülbaliseks POSTIMEHE METSASARI ⟩ Pelletiäri ja puidupõletamine kliimat ei päästa (8) Kaljulaid esitati OECD peadirektori kandidaadiks (5) Eesti lühiuudised Eesti on valmis kohe uurima Estonia vrakki sonari ja allveerobotiga (6) Nopri talu lüpsja lugu: töötad ja töötad, aga võlg peremehe ees kasvab (40) Majandus Kontserdikorraldajad taotlevad piletite käibemaksu langetamist Majanduse lühiuudised H&M kavatseb sulgeda sadu poode Vastuoluline firma tegi börsil puhta töö Krõpsuärimees: kõige raskem on müüa Eesti turule! (7) Välismaa Kindral Cavoli: õppustega tuleb jätkata Välismaa lühiuudised Miks Venemaa ei tohi Armeeniat reeta? (15) Arvamus Juhtkiri: biomass ei päästa kliimat (11) Erkki Koort: Rootsi allveelaev? Lubage kahelda (7) Toomas Jürgenstein: abielureferendumi usulised dilemmad (25) Lugejakiri: kas sõjaline võimsus või arukus? (6) Riina Solman: konkurss professor Aino Järvesoo auhinnale Andres Herkel: Karabahhi sõda ei lõpe (9) Riina Sikkut: valitsus ei mõista rohepöörde vajalikkust (5) KESKKOND ⟩ Kristina Kull: puuriloomade piin tuleb lõpetada (19) KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: karusloomakasvatuse õudne lõpp või lõputu õudus KESKKOND ⟩ Mati Sepp: looduslik karusnahk väärib kandmist (1) Kultuur Muusikapreemia laureaadid: üks läks maale, teine vaatas taevasse Koomikast ja korrektsusest kaheperepidamises Telesarja arvustus ⟩ Telesarja arvustus: alatu spioon ja õilis luuraja Kultuuri lühiuudised Telesarja arvustus ⟩ Jaburus trumpab üle rõlguse (1) Sport Kontaveit sammub Kanepi jälgedes – kas lõpuni välja? (1) Spordi lühiuudised Rally Estonia sai positiivse sõnumi, kuid veel on vara hõisata Mäkinen võttis üles vana teema: siis oleksid kõik võrdsed Henn rõõmustas, et Flora suutis ära kasutada Dinamo nõrkusehetki Blogi ⟩ Palju elevust tekitanud Flora langes väärikalt Kerr Kriisaga Kaunases maid jaganud eakaaslane tõusis ootamatult Žalgirise kangelaseks Tartu Raimond Tamm: uus kliimakava puudutab meid kõiki (1) Kes on maailma vanim eestlane või miks on see fakt kulda väärt? Särtsuratas tegi supilinlase nime all Annelinnas fantoomsõite Motoshow’l näeb Ferrarisid ja ka põllumasinaid Tartu lühiuudised Kiirustavad vanemad panevad lapsi ohtu (1) Kiirtoidukohtade avamine takerdus paberimajandusse Maailma kõige vanem eestlane Illa Toompuu: ära kohku, kui haavata saad (1) Tartu korvpallimeeskond võttis vanalt rivaalilt vastu kaotuse ja head õppetunnid Tartu spordi lühiuudised REEDENE RÕÕM ⟩ Vigastus röövis Tammeka värvavahi Karl Johan Pechteri ilusa hooaja lõpu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Raul Eamets: kas võlg on võõra oma?

4 min lugemist
  • Laenamine on paljude eestlaste jaoks olemuselt vale.
  • Eesti majanduse kasvunumbrid olid enne koroonakriisi kenad.
  • Eelarvepoliitika peab olema paindlik.
Raul Eamets. FOTO: Arvo Meeks

Riigieelarve puudujääk on 1,9 miljardit eurot. Mis on selle põhjused ja kuidas auku täita, kirjutab eelarvenõukogu esimees, Tartu Ülikooli professor Raul Eamets.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kevadel tabas meid ootamatult pandeemia, mille leviku pidurdamiseks kehtestatud piirangud halvasid Eesti majanduse. Riigieelarvesse laekub seetõttu kümnendiku võrra vähem maksutulusid, kui eeldati. Kavandatud kulude mahtu pole aga teadlikult vähendatud – vastupidi, lisavajadus tervishoius ja sotsiaalkaitses ning ulatuslik majanduse abipakett on hoopis suurendanud valitsuse kulusid. Rahandusministeerium prognoosib praegu, et selle aasta eelarvepuudujäägiks kujuneb 1,75 miljardit eurot. Seejuures on majanduse abimeetmete paketi eelarvekuluks 2020. aastal hinnatud ligi 800 miljonit eurot (ehk 3 protsenti SKTst).

Puudujäägi katmiseks on valitsus kaasanud sel aastal laenuvahendeid ligi 2,8 miljardi euro ulatuses. Viiendik sellest on lühiajalised võlakirjad, ülejäänud aga pikemaajalised kohustused. Seda on rohkem, kui selle aasta kulude katteks vaja läheb, aga kevadiste prognooside alusel valmistuti halvemaks. Mis jääb tänavu reservi, kulub ära järgmisel aastal.

Laenamine on väga paljude eestlaste jaoks juba oma olemuselt midagi väga valet ja võõrast. Sellele viitavad juba meie vanarahva tarkused, mida on edasi pärandatud põlvest põlve, ilmselt juba ammu enne seda, kui meil üldse oma kirjakeel tekkis. «Võlg on võõra oma», «laenuleib ja pirrutuli, ei need kaua kesta» jne – need on väljendid, mis on piltlikult öeldes meile sisse programmeeritud.

01.10.2020 03.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto