Andres Herkel: Karabahhi sõda ei lõpe

Andres Herkel. FOTO: Konstantin Sednev

Sõja taaspuhkemine Karabahhis oli pigem seaduspärane kui ootamatu. Miks see nii on, kirjutab aastail 2004–2010 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee raportöör Aserbaidžaani küsimuses Andres Herkel.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui ma kümme-viisteist aastat tagasi ühtevalu Aserbaidžaanis käisin, oli vaevalt võimalik leida kedagi, kes arvanuks, et võitlus Karabahhi pärast ei alga uuesti. See on aserbaidžaanlaste lahtine haav. Oli soov saada tugevaks ja kaotatu tagasi võtta. Nii arvasid muudes küsimustes vägagi erinevalt mõtlevad inimesed.

Aga Karabahhi-võlg lasub ka Älijevite presidendidünastial. 1990. aastatel oli sõjas episood, kus aserbaidžaanlasi saatis edu. Kolonel Surät Hüsejnov sai liitlaseks nõukogude väeosa ning 1992. aastal toimus vastupealetung. Kuid 1993. aasta suvel tõstis Hüsejnov relvad tollase Aserbaidžaani presidendi Abülfäz Eltšibäj vastu ning viimane tagandati. Algas tippkommunist Heidär Älijevi naasmine võimule – sõja kaotuse hinnaga.

01.10.2020 03.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto