Sisukord
Arvamus
Tänane leht
02.10.2020
Eesti Kas vihakõne seadust tuleks karmimaks teha? Viis Eesti eurosaadikut on poolt, kaks vastu (61) Komisjoni järeldused: kohtud on tõhusad, kuid meediaturg kisub liiga üheülbaliseks POSTIMEHE METSASARI ⟩ Pelletiäri ja puidupõletamine kliimat ei päästa (8) Kaljulaid esitati OECD peadirektori kandidaadiks (5) Eesti lühiuudised Eesti on valmis kohe uurima Estonia vrakki sonari ja allveerobotiga (6) Nopri talu lüpsja lugu: töötad ja töötad, aga võlg peremehe ees kasvab (40) Majandus Kontserdikorraldajad taotlevad piletite käibemaksu langetamist Majanduse lühiuudised H&M kavatseb sulgeda sadu poode Vastuoluline firma tegi börsil puhta töö Krõpsuärimees: kõige raskem on müüa Eesti turule! (7) Välismaa Kindral Cavoli: õppustega tuleb jätkata Välismaa lühiuudised Miks Venemaa ei tohi Armeeniat reeta? (15) Arvamus Juhtkiri: biomass ei päästa kliimat (11) Erkki Koort: Rootsi allveelaev? Lubage kahelda (7) Toomas Jürgenstein: abielureferendumi usulised dilemmad (25) Lugejakiri: kas sõjaline võimsus või arukus? (6) Riina Solman: konkurss professor Aino Järvesoo auhinnale Andres Herkel: Karabahhi sõda ei lõpe (9) Riina Sikkut: valitsus ei mõista rohepöörde vajalikkust (5) KESKKOND ⟩ Kristina Kull: puuriloomade piin tuleb lõpetada (19) KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: karusloomakasvatuse õudne lõpp või lõputu õudus KESKKOND ⟩ Mati Sepp: looduslik karusnahk väärib kandmist (1) Kultuur Muusikapreemia laureaadid: üks läks maale, teine vaatas taevasse Koomikast ja korrektsusest kaheperepidamises Telesarja arvustus ⟩ Telesarja arvustus: alatu spioon ja õilis luuraja Kultuuri lühiuudised Telesarja arvustus ⟩ Jaburus trumpab üle rõlguse (1) Sport Kontaveit sammub Kanepi jälgedes – kas lõpuni välja? (1) Spordi lühiuudised Rally Estonia sai positiivse sõnumi, kuid veel on vara hõisata Mäkinen võttis üles vana teema: siis oleksid kõik võrdsed Henn rõõmustas, et Flora suutis ära kasutada Dinamo nõrkusehetki Blogi ⟩ Palju elevust tekitanud Flora langes väärikalt Kerr Kriisaga Kaunases maid jaganud eakaaslane tõusis ootamatult Žalgirise kangelaseks Tartu Raimond Tamm: uus kliimakava puudutab meid kõiki (1) Kes on maailma vanim eestlane või miks on see fakt kulda väärt? Särtsuratas tegi supilinlase nime all Annelinnas fantoomsõite Motoshow’l näeb Ferrarisid ja ka põllumasinaid Tartu lühiuudised Kiirustavad vanemad panevad lapsi ohtu (1) Kiirtoidukohtade avamine takerdus paberimajandusse Maailma kõige vanem eestlane Illa Toompuu: ära kohku, kui haavata saad (1) Tartu korvpallimeeskond võttis vanalt rivaalilt vastu kaotuse ja head õppetunnid Tartu spordi lühiuudised REEDENE RÕÕM ⟩ Vigastus röövis Tammeka värvavahi Karl Johan Pechteri ilusa hooaja lõpu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Toomas Jürgenstein: abielureferendumi usulised dilemmad

3 min lugemist
  • Kirikud ei pääse abielu käsitlemise diskussioonist
  • Hooliv riik tagab samasooliste kooselu kaitse
  • Referendume ei tohi pidada vähemuste õiguste kohta
Toomas Jürgenstein FOTO: Margus Ansu

Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooni- ja filosoofiaõpetaja Toomas Jürgenstein kirjutab sellest, et referendume ei tohiks korraldada vähemuste õiguste kohta. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kirjutasin septembri keskel ERRi artikli «Abielureferendum on paganlik ettevõtmine?!» (ERR 16.09.2020). Toetusin paljuski parempoolsete vaadetega religioonifilosoofi Leszek Kołakowski hoiatuste toomisele tänasesse päeva, muu hulgas puudutas ta kriitika usulist lähenemist, mis eelistab juriidilist sundi sõna jõule.

Pärast artikli ilmumist kirjutas mulle üks siiras ja sügavalt religioosne inimene ja küsis, miks ma lammutan kristlust. Püüdsin talle vastates selgitada, et asi on vastupidi, ma püüan kristlust kaitsta, toetada ja mõistetavaks teha, kuid loomulikult pani see selle inimese siiras mure mind teemat veel kord läbi mõtlema. Kuna tegemist oli kristlikus raamistikus toimunud dialoogiga, kujunesid argumendid paljuski religioosseks.

Olgu kohe alguses öeldud: ma tunnustan ja mõistan religioosset, teadvustamata religioosset või traditsioonidele tuginevat hoiakut, mis soovib abielu kui mehe ja naise liidu tsementeerida põhiseadusesse. Paljudele headele inimestele tundub, et nii kaitstakse abielu ning hoitakse ühiskonda patust puhtamana. Püüan järgnevalt põhjendada, miks mina ja paljud mu tuttavad teistsugusel arvamusel oleme.

Esmalt võtan vaatluse alla usuliselt pinnalt tekkiva abielu mõistmise, kristliku abielu, mis algab laulatusega. Selline abielu mõistmine on ilus traditsioon, samas pole Eestis riigikirikut ning sellest lähtudes tuleks riigi ja kiriku abielu mõistmist lahus vaadata. Üldjuhul ei tohiks riik sekkuda sellesse, keda ja mis tingimustel kirik laulatab ja kuidas abielu mõistab. Kirikute seisukohtade taga on sageli mitme tuhande aastane traditsioon ja pikk teoloogiline arutelu.

01.10.2020 03.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto