/nginx/o/2020/10/01/13384012t1h67eb.jpg)
Koroonaviiruse leviku ja sellest põhjustatud majanduslanguse ajal kõlab ehk kummaliselt, et valitsusel ei ole kunagi olnud nii palju raha kui praegu, kirjutab Riigikogu liige Riina Sikkut (SDE).
Tõepoolest saab valitsus sel sügisel otsustada lisaks tavapärastele eelarvetuludele ka lõdvendatud reeglitega praegust euroraha, järgmise seitsme aasta euroraha, taaskäivitamise kava vahendite ja laenuraha kasutamise üle. Teeks nagu kolm eelarvet korraga. Sealjuures on puudujäägis eelarve ja laenukoormuse kasv üldiselt aktsepteeritud.
Kolmapäeval jõudis eelarve riigikogu menetlusse ja sel eelarvel on kaks suurt puudust: jäetakse kasutamata erakordne võimalus ja elatakse, nagu kõik lõpeks aastaga 2024.
Kriiside puhul tuuakse tihtipeale välja, et neid ei maksa «raisku lasta» või et tuleb kriisi loodud «võimalusi kasutada». Tuleb ainult taibata, mis on see võimalus, mida kasutada. Koroona varjus on riigil erakordsed vahendid Eesti ühiskonna ja majanduse tuleviku suunamiseks. Neid ei ole kolme või kümne aasta pärast. Ja valitsus kasutab neid vahendeid aasta enne koroonaviirusest tingitud eriolukorda sõlmitud koalitsioonilepingu täitmiseks. Laenuraha poliitiliste punktide jaoks. Selle raha eest saab päris palju vorsti. Läbipaistmatult, ühtset eesmärki omamata kasutatakse raha ära.
