Miks Venemaa ei tohi Armeeniat reeta?

Armeenia suurtükiväelane annab aserite positsioonide pihta tuld.  FOTO: Sipan Gõulumjan/AP/Scanpix

Tuntud Venemaa ajakirjanik Julia Latõnina jõudis ootamatu järelduseni, arutledes Mägi-Karabahhis puhkenud sõja üle: «Kui Kreml ei astu välja armeenlaste kaitseks, siis lõhub ta omaenda kätega sellesama Vene impeeriumi jäänused, mida ta nii väga soovib taastada.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

See tähendab, et me kas sõdime – hübriidvormis või otse – Türgiga või Türgi vallutab osakesi endisest Nõukogude impeeriumist. Venemaal ei õnnestu siin jääda kõrvaltvaatajaks,» jätkas Latõnina.

Ootamatu oli järeldus selles mõttes, et Latõnina ei ole tavaliselt impeeriumimeelse jutu ajaja. Ka sellessamas arutelus kritiseerib ta oma riiki selle eest, et Vene relvad ja mehed osalevad kõikvõimalikes sõdades alates Donetskist ja Luganskist kuni Aafrikani välja.

Vene-Türgi mõõduvõtt

Millest siis selline kummaline meelemuutus, et sõda põlgav ­venelanna kutsub korraga üles sõdima oma naaberrahva eest? Asi on selles, et tegelikult annab ta endale aru – ja ütleb ka välja –, et Venemaa on selles sõjas juba ammu ning ühtlasi teadlikult ja tahtlikult süüdi ka selle praeguses ägenemises.

Igasuguse pika vinnaga konflikti seletamise puhul on tähtis, kuhu panna oma loo alguspunkt. Kui alustada mõni päev tagasi alanud Aserbaidžaani rünnakust, siis on selgelt süüdi Bakuu. Kui alustada NSVLi lagunemise lõpust ja Mägi-Karabahhi ning ümbritsevate rajoonide vallutamisest Armeenia poolt, on süüdi Jerevan.

Kui alustada armeenlastevastastest genotsiidilainetest, siis on süüdi Türgi ja armeenlased pelgad kannatajad ja vastuhakkajad. Kui aga Suur-Armeenia loomise aegadest... Noh, saite niisiis vist aru, millest ma räägin.

Igal juhul tuleb ja saab praegu surma külvavat sõjategevust Armeenia äärealadel vaadelda kui Venemaa ja Türgi vahelise kummalise partnerluse järje­kordset mõõduvõtmist. Partnerlus, mis on eri aegadel ulatunud vastastikku kasulikest äritehingutest kuni otseste sõdadeni välja.

01.10.2020 03.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto