POSTIMEHE METSASARI ⟩ Pelletiäri ja puidupõletamine kliimat ei päästa

2 492 033 tonni puidugraanuleid tootis Euroopa suurim graanulitootja Graanul Invest 2019. aastal. Sellest 45,6 protsenti tuli puidutööstuse jääkidest, 54,4 protsenti madalakvaliteedilisest ümarpuidust. FOTO: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Taastuvenergia arvestamise süsteem, mille toel on Eestis puidugraanulite tootmisest kujunenud miljoniäri, ei aita kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, vaid võib olukorda hullemakski teha, hoiatavad Euroopa teadlased. Esimesed märgid, et toetuste süsteem võib muutuda, on juba ilmnenud, ent lähiaastatel kasvab pelletiäri veelgi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Eks me kõik tahame vähendada kivisöe kasutamist, aga ei ole kuidagi mõistlik asendada seda millegi veel hullemaga,» ei hoia Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASAC keskkonnaprogrammi juht professor Michael Norton end tagasi.

Jutuajamise teemaks on teadusnõukoja raport, milles öeldakse otse välja, et biokütused – täpsemini puidugraanuli Euroopa kivisöekateldes põletamine – ei ole oma praegusel kujul kaugeltki nii kliimasõbralik, nagu seni on arvatud. Paljud ambitsioonikate kliimaeesmärkidega Lääne-Euroopa riigid on viimase 15 aasta jooksul oma jõujaamades fossiilkütuseid, peamiselt kivisütt, asendanud biokütustega, milleks on suurel määral puidupellet. Viimase suurimad eksportijad Euroopas ongi Balti riigid, kelle toodangust läheb pea kõik välismaa kateldesse, kirjutatakse katusorganisatsiooni Bioenergy Europe raportis.

Puidupõletamise kliimaneutraalseks arvamise loogika on lihtne. Kasvavad ju vanade puude asemele aastakümnetega uued, mis seovad atmosfäärist süsinikku aina juurde. Lisaks on noorem mets märkimisväärselt kiirema kasvuga ja seob seega ka süsinikku kiiremini kui vana.

01.10.2020 03.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto