Sisukord
Eesti
Tänane leht
02.10.2020
Eesti Kas vihakõne seadust tuleks karmimaks teha? Viis Eesti eurosaadikut on poolt, kaks vastu (62) Komisjoni järeldused: kohtud on tõhusad, kuid meediaturg kisub liiga üheülbaliseks POSTIMEHE METSASARI ⟩ Pelletiäri ja puidupõletamine kliimat ei päästa (8) Kaljulaid esitati OECD peadirektori kandidaadiks (5) Eesti lühiuudised Eesti on valmis kohe uurima Estonia vrakki sonari ja allveerobotiga (6) Nopri talu lüpsja lugu: töötad ja töötad, aga võlg peremehe ees kasvab (40) Majandus Kontserdikorraldajad taotlevad piletite käibemaksu langetamist Majanduse lühiuudised H&M kavatseb sulgeda sadu poode Vastuoluline firma tegi börsil puhta töö Krõpsuärimees: kõige raskem on müüa Eesti turule! (7) Välismaa Kindral Cavoli: õppustega tuleb jätkata Välismaa lühiuudised Miks Venemaa ei tohi Armeeniat reeta? (15) Arvamus Juhtkiri: biomass ei päästa kliimat (11) Erkki Koort: Rootsi allveelaev? Lubage kahelda (7) Toomas Jürgenstein: abielureferendumi usulised dilemmad (25) Lugejakiri: kas sõjaline võimsus või arukus? (6) Riina Solman: konkurss professor Aino Järvesoo auhinnale Andres Herkel: Karabahhi sõda ei lõpe (9) Riina Sikkut: valitsus ei mõista rohepöörde vajalikkust (5) KESKKOND ⟩ Kristina Kull: puuriloomade piin tuleb lõpetada (19) KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: karusloomakasvatuse õudne lõpp või lõputu õudus KESKKOND ⟩ Mati Sepp: looduslik karusnahk väärib kandmist (1) Fookus KESKKOND ⟩ Kristina Kull: puuriloomade piin tuleb lõpetada (19) KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: karusloomakasvatuse õudne lõpp või lõputu õudus KESKKOND ⟩ Mati Sepp: looduslik karusnahk väärib kandmist (1) Kultuur Muusikapreemia laureaadid: üks läks maale, teine vaatas taevasse Koomikast ja korrektsusest kaheperepidamises Telesarja arvustus ⟩ Telesarja arvustus: alatu spioon ja õilis luuraja Kultuuri lühiuudised Telesarja arvustus ⟩ Jaburus trumpab üle rõlguse (1) Sport Kontaveit sammub Kanepi jälgedes – kas lõpuni välja? (1) Spordi lühiuudised Rally Estonia sai positiivse sõnumi, kuid veel on vara hõisata Mäkinen võttis üles vana teema: siis oleksid kõik võrdsed Henn rõõmustas, et Flora suutis ära kasutada Dinamo nõrkusehetki Blogi ⟩ Palju elevust tekitanud Flora langes väärikalt Kerr Kriisaga Kaunases maid jaganud eakaaslane tõusis ootamatult Žalgirise kangelaseks Tartu Raimond Tamm: uus kliimakava puudutab meid kõiki (1) Kes on maailma vanim eestlane või miks on see fakt kulda väärt? Särtsuratas tegi supilinlase nime all Annelinnas fantoomsõite Motoshow’l näeb Ferrarisid ja ka põllumasinaid Tartu lühiuudised Kiirustavad vanemad panevad lapsi ohtu (1) Kiirtoidukohtade avamine takerdus paberimajandusse Maailma kõige vanem eestlane Illa Toompuu: ära kohku, kui haavata saad (1) Tartu korvpallimeeskond võttis vanalt rivaalilt vastu kaotuse ja head õppetunnid Tartu spordi lühiuudised REEDENE RÕÕM ⟩ Vigastus röövis Tammeka värvavahi Karl Johan Pechteri ilusa hooaja lõpu Meelelahutus Koomiks Sudoku

POSTIMEHE METSASARI ⟩ Pelletiäri ja puidupõletamine kliimat ei päästa

7 min lugemist
2 492 033 tonni puidugraanuleid tootis Euroopa suurim graanulitootja Graanul Invest 2019. aastal. Sellest 45,6 protsenti tuli puidutööstuse jääkidest, 54,4 protsenti madalakvaliteedilisest ümarpuidust. FOTO: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Taastuvenergia arvestamise süsteem, mille toel on Eestis puidugraanulite tootmisest kujunenud miljoniäri, ei aita kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, vaid võib olukorda hullemakski teha, hoiatavad Euroopa teadlased. Esimesed märgid, et toetuste süsteem võib muutuda, on juba ilmnenud, ent lähiaastatel kasvab pelletiäri veelgi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Eks me kõik tahame vähendada kivisöe kasutamist, aga ei ole kuidagi mõistlik asendada seda millegi veel hullemaga,» ei hoia Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASAC keskkonnaprogrammi juht professor Michael Norton end tagasi.

Jutuajamise teemaks on teadusnõukoja raport, milles öeldakse otse välja, et biokütused – täpsemini puidugraanuli Euroopa kivisöekateldes põletamine – ei ole oma praegusel kujul kaugeltki nii kliimasõbralik, nagu seni on arvatud. Paljud ambitsioonikate kliimaeesmärkidega Lääne-Euroopa riigid on viimase 15 aasta jooksul oma jõujaamades fossiilkütuseid, peamiselt kivisütt, asendanud biokütustega, milleks on suurel määral puidupellet. Viimase suurimad eksportijad Euroopas ongi Balti riigid, kelle toodangust läheb pea kõik välismaa kateldesse, kirjutatakse katusorganisatsiooni Bioenergy Europe raportis.

Puidupõletamise kliimaneutraalseks arvamise loogika on lihtne. Kasvavad ju vanade puude asemele aastakümnetega uued, mis seovad atmosfäärist süsinikku aina juurde. Lisaks on noorem mets märkimisväärselt kiirema kasvuga ja seob seega ka süsinikku kiiremini kui vana.

01.10.2020 03.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto