Kui koroonakriisi tõttu on H&Mil kinni umbes kolm protsenti enam kui 5000 poest, siis tuleval aastal läheb kinni 250 poodi, kirjutab Reuters. H&Mi kommunikatsiooniosakonnast ei õnnestunud saada vastust küsimusele, kas mõni suletavatest poodidest asub ka Eestis.
Lisaks kavatseb H&M Financial Timesi andmetel 5000 poest vähemalt veerandi puhul lepingud üle vaadata, mis tähendab, et frantsiisivõtjad võivad lepingud üles öelda. Kolmanda kvartali alguses oli H&Mil suletud 900 poodi, kuid septembriks oli suletud poode vaid 166. Poodide sulgemisega vabanev raha on firmal plaanis suunata e-kaubanduse arendusse. Võrreldes suure konkurendi Zaraga ei olnud H&M aga veebipoe arendamisel kuigi agar.
Ka rahalises mõttes oli september H&Mi jaoks positiivse tooniga: müügitulu oli möödunud aasta septembriga võrreldes vaid viis protsenti väiksem, mis andis lootust, et majandus ja ühes sellega rõivakett on taastumiskursil.
Täna avaldas H&M oma kolmanda kvartali tulemused. Kuigi firma müügitulu oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 19 protsenti, oli see parem, kui analüütikud kartsid. Firma maksueelne kasum kukkus viielt miljardilt Rootsi kroonilt 2,4 miljardile (0,23 miljardit eurot). Arvestades H&Mi kahjumit varasemas kvartalis, oli tegu tunduva edasiminekuga; analüütikud olid valdavalt arvanud, et kasum jääb veelgi väiksemaks. H&M viitas, et kasumisse jõudmise taga olid kärpeprogrammid.
Ettevõtte aktsia kerkis Stockholmi börsil 7,7 protsenti, 166 Rootsi krooni tasemele. Koroonakriis on aktsiat tugevalt räsinud, tänavu on väärtpaber kaotanud pea viiendiku oma väärtusest.
«Üldiselt tuli H&M hästi toime nende teguritega, mida nad otseselt ise mõjutada said,» kiitis JP Morgani analüütik. Tema arvates ei hinda börsiinvestorid veel täiel määral firma parandatud ärimudelit.
Koroonakriisi tõttu surve alla sattunud äri pole ainus, millega H&M rinda peab pistma.
Saksamaal mõistsid andmekaitsjad äsja H&Milt välja kopsaka kahjutasu. Nimelt süüdistasid H&Mi töötajad firmat selles, et too pistab nina sinna, kuhu seda pista ei tohi, ehk töötajate eraellu. Täpsemalt kogus H&Mi Nürnbergi linna filiaal andmeid töötajate eraelu kohta, salvestades need ka oma serveril, ja sinna jäävad need alatiseks, isegi kui töötaja oli juba töölt lahkunud, kirjutab Handelsblatt. Niimoodi koguti andmeid juba 2014. aastast saati ning kätte saadi teave sadade töötajate eraelu kohta.
Peale töötajate oli see vastukarva ka Hamburgi andmekaitseinspektsioonile, kes määras H&Mile 35 miljoni euro suuruse trahvi. See on suurim trahv, mis Saksamaal sellise rikkumise eest on mõistetud. Andmekaitseametnik Johannes Caspar ütles, et kuna kõnealusel juhul on tegu tõendatud raskekujulise rikkumisega ettevõtte poolt, on ka trahv vastava suurusega, et firma hirmuga järele mõtleks, enne kui hakkab uuesti töötajate eraelulisi andmeid koguma.
H&M tunnistas, et rikkumine toimus, aga veel pole teada, kas kavatsetakse otsus edasi kaevata – aega on Rootsi firmal selleks kaks nädalat.
H&Mi kõrval on andmekaitsereeglite rikkumise eest trahve saanud ka teised firmad: möödunud aastal maksis Deutsche Wohnen 14,5 miljonit, telekomiettevõtjale 1&1 määrati ligi 10 miljoni euro suurune kahjunõue.
