K, 30.11.2022

EKI keelekool: argikeelest, filosoo­filiselt

Ene Vainik
, EKI vanemteadur-vanemleksikograaf
EKI keelekool: argikeelest, filosoo­filiselt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Ene Vainik
Ene Vainik Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCANPIX BALTICS

EKI vanemteadur Ene Vainik kutsub üles keelt filosoofiliselt võtma.

Kui mu tädi veel elas, kurtis ta mulle tihtilugu, et teda häirib hirmsasti raadiovestlustes kõlav parasiitsõna nagu, näiteks Ma tahaks nagu omalt poolt öelda, et see pole päris õige nagu. Sõna nagu üks tähendusi ning kasutusvõimalusi on seotud väite kaheldavuse või ebakindla teadmisega. Ma vastasin tädile – toona naljaga pooleks –, et pole hullu, mida me üldse teame sellest, kuidas asjad päriselt on?! Ootamatult kangastus mulle Platoni võrdkuju inimlikust tajust kui varjude vaatlemisest koopaseinal, mille järgi me ei saa tajuda ega ka rääkida mitte asjade olemusest, vaid üksnes sellest, nagu nad meile paistavad.

Paistmist ehk subjektiivset taju mõjutavad vaatenurk ning valgustingimused ja mõlema mainimine on tõusnud keelekasutuses moeasjaks. Näiteks teemade käsitlemine (millegi) valguses (nt Praeguse tervisekriisi valguses on mikropulmad tõusev trend). Üha populaarsemaks saavad väljendid (kellegi) vaates või nägemuses, nt koroonakriisist saab rääkida meditsiinisüsteemi vaates või siis avaliku halduse vaates või siis õpetajate nägemuses. Need on kompaktsed sõnavormid, mis on tulnud käibele, et asendada pikemaid väljendeid (kellegi) vaatepunktist vaadates või seisukohalt võttes. Sama tendentsi – asetada konkreetsed väited taustale, milles neid peetakse kehtivaks – väljendab ka (millegi) mõistes. Alguses juriidikas tarvitatud väljend (nt põhiseaduse mõistes ei ole siin tegu õigusriivega) on levinud üldkeelde, nt Kui ma olen seksikas, siis ühiskonna mõistes tähendab see seda, et olen litsakas või normidest väljas.

Filosoofiast ajendatuna mõjuvad ka üha sagedasemini kõlavad ideaalis ja reaalis. Esimene neist väljendab väite sisu vastamist (ühiskondlikele) ootustele (nt Ideaalis võiks koalitsioonilepe sündida enne järgmist neljapäeva) ja teine on käibel internetisuhtluses, tähistades väite kehtimist väljaspool digiruumi, nt Muidu paistab täitsa viisakas masin olema, iseasi missugune see reaalis on.

Nopped argikeelest osutavad, et elame maailmas, kus on võimalikud paralleelsed tõeks pidamised (kaks sõna) ning osatõed, mis kehtivad vaid teatud tingimustel. Kadunud ei ole ka ihalus absoluutse tõe järele – kuulake inimesi, kelle kõnes parasiteerib tegelikult, nt Tegelikult on asjad niivõi tegelikult, ma ütlen teile, pole sel mingit pistmist… Vahest pakub mõtteainet see, et apelleerimine tegelikkusele ehk asjade loomuse avaldumisele nende tegevuse kaudu reedab vaikimisi omaks võetud marksistlikku dogmat «tõe kriteerium on praktika». Võtkem keelt filosoofiliselt!

Märksõnad
Tagasi üles