Jaanika Anderson: Morgenstern kui kunstiajaloo maaletooja

Tartu Ülikooli kunstimuuseum aastal 1898. FOTO: TÜ Muuseum

Sel aastal tähistatakse Tartus ja Tartu Ülikoolis kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professori ning ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajanud ja neid juhatanud Johann Karl Simon Morgensterni (1770–1852) 250. sünniaastapäeva. Morgensterni roll Eesti humanitaarteaduste edendajana, kunstielu arendajana ja ülikooli näo kujundajana väärib esiletõstmist ka laiemalt kui vaid Tartu kontekstis, kirjutab Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor Jaanika Anderson. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Morgenstern tuli taasavatud Tartu Ülikooli 1802. aastal Saksamaalt ja jäi siia 50 aastaks. Praegu võime öelda, et temast sai Eesti ala jaoks kunstiajaloo ja kunstiarheoloogia «maaletooja», kunstiteadmiste levitaja ning kunstiteaduse populariseerija. On veel üks aspekt, mis pole suuremas ringis väljaütlemist leidnud – Morgenstern on museoloogia ja muuseumihariduse rajaja Eestis, praktiseerides seda Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, mis on ühtlasi Eesti esimene kunstimuuseum.

Morgensterni sünniaastapäevaga seoses on tähelepanu saanud mõned küsimused, millele me iga päev ei mõtle. Miks kunst on ja oli oluline akadeemilises asutuses; mida tähendab kunstikogu ülikooli jaoks ja millist rolli täidab kunstimuuseum Tartu Ülikoolis tänapäeval. Kindlasti pole need aga küsimused, mis peaksid piirduma akadeemilise ruumi või konkreetse kohaga, vaid tasub mõtiskleda ka laiemalt.

Inimestel on olnud suhe kunstiga aegade algusest saadik. Miks on kunst, praegusel juhul on kõne all küll kujutav kunst, inimestele nii oluline? Inimene on oma olemuselt loov ja seda loovust ilmutab ta absoluutselt kõikjal: sirgeldused ajalehenurgal, lapsepõlves tehtud seinajoonistused, aga ka teadlikult loodud kunstiteosed.

Paljudes vanades Euroopa ülikoolides on kujunenud väärikad ja rikkalikud kunstikogud, mis on tekkinud sihipärase kogumise teel, saadud annetustena või teostest, mis on loodud spetsiaalselt ülikooliga seoses. Mõned neist kogudest on paigutatud muuseumidesse ning nende uurimise, eksponeerimise ja tutvustamisega tegeletakse süsteemselt. Teised jällegi on leidnud koha avalikus ruumis, muutudes nõnda ruumi orgaaniliseks osaks, jutustades koha ja inimeste lugusid.

Oxfordis asuv Ashmoleani kunsti- ja arheoloogiamuuseum on esimene kaasaegne muuseum ja lisaks ka ülikoolimuuseum maailmas, mis asutati inglise antikvaari ja poliitiku Elias Ashmole’i (1617–1692) kollektsiooni baasil 1683. aastal. See leidis aset enam kui 50 aastat pärast Tartu Ülikooli asutamist Rootsi kuninga poolt. Tartu Ülikoolis asutati kunstimuuseum 1803. aastal kohe pärast ülikooli taasavamist. Morgensterni nägemuse järgi vajati muuseumi, et illustreerida õppetööd ja arendada noorte inimeste kunstimaitset. Erinevalt Ashmoleani muuseumist ei olnud Tartus n-ö stardikapitali. Morgenstern alustas kogumistööd nullist, ostes muuseumile antiikkeraamikat, münte, graafikat, maalide koopiaid ja erinevaid valandeid antiiksetest kunstiteostest.

Morgensterni kunstihuvi ulatus juba varasesse noorusesse ja ta oli hästi kursis kunstituruga, mis võimaldas tal lühikese ajaga jõuda rikkaliku kollektsioonini. Lisaks tegi ta oste ka oma erakogusse, mille ta pärast surma koos isikliku raamatukoguga annetas ülikoolile. Erakogu ja akadeemilise kogu ühendamisega muutus ülikooli kunstikogu veelgi mitmekesisemaks. Tänapäeval säilitatakse seda kogu ülikooli raamatukogus ja kunstimuuseumis ning Esimese maailmasõja tagajärjel suurt osa sellest ka Venemaal – Voroneži oblasti I. Kramskoi nimelises kunstimuuseumis.

02.10.2020 05.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto